kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid. Adrakohtunike ülesanne oli talumaade suuruse kindlaks määramine atrade järgi, põgenenud talupoegade tagasinõudmine jne. Vasallide meeskohtud- vasallide ja rüütlite süüteod allusid samuti endaväärsele kohtule. Maahärra ei saanudki kohut mõista vasallide üle. Kohtu eesistujaks oli vasallide poolt valitud meeskohtunik, kelle kaasistujaks olid kaks isikut kaebealuse piirkonnast. Meeskohtunik esindas maahärrat, kaasistujad vasallkonda. Otsuse tegi eriline isik, kes oli valitud vasallide hulgast. Meeskohtuniku otsustele võidi edasi kaevata apellatsiooni korras kõrgemasse instantsi (Harju- ja Virumaal maanõunike kolleegiumile). Selle otsus oli harilikult lõplik. Ordu maades oli esimese astme kohtuks foogt või komtuur ja järgmiseks astmeks kõrgem kohus, mille eesistujaks oli ordumeister. Stiftides oli esimeseks astmeks meeskohtunik ja teine stiftinõukogu
kubermangu olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal. Maanõunikke valiti maapäeval ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusi, kuna maahärra ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda (Eesti- ja Saaremaa) maakohus meeskohus Liivimaal adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine.
annaabi.ee 
