5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud 500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse) 10 füüli Tähtsamad isikud (demokraatia rajajad): Solon arhailine periood, Kreeka riigimees, kes pani aluse Ateena demokraatiale (594 eKr). Tegi seadused, mis: - Piirasid rikaste võimu - Keelasid võlaorjuse - Laiendasid vaeste õigusi Klaisthenes 6
Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6. Kui vanu kutsealuseid võib kutsuda ajateenistusse? Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 18-27, naistel on võimalus oma algatusel ajateenistus läbida. 7. Nimeta 5 põhjust, mille puhul antakse ajateenijale ajapikendust? Kool, perekondlik haigus 8
täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnenast eluaastast täisõiguslikeks kodanikeks. Ateenas kuulus võim aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule.Kodanikkonna moodustasid põliselanikest meeskodanikud ja rahavakoosolekul said osaleda kõik kodanikud.Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu,riigiametnikud ja 10 strateegi,kuid põhisõna oli ikkagi rahval.Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis ateenas otsene demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise . Mulle ei meeldinud Sparta riigikorra juures kodanike kasvatamise süsteem ,sest minu
ja kasutavad seetttu vabatahtlike vrbamist. Phjamaad ei oma selliseid majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seetttu tuginetakse ainsale alternatiivile- ajateenistusele. Klma sja lppemise jrgses eufoorias on erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt vimaldab neil osta parimaid relvassteeme ja vrvata piisavalt kaaderkoosseisu. Vikeriigil on vhe ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole tihti vimalik, et kik vitlusvimelised meeskodanikud ei osale kohustuslikus kaitseveteenistuses. Eesti koostpartnerid rahvusvahelisel areenil on teised vlisriigid ja rahvusvahelised organisatsiooni, niteks NATO. On olnud jutte, et Eestis moodustatakse palgaarmee, aga nneks on need mtted maha salatud. Eestlased on palgaarmee loomise vastu ning seda ka phjusega, sest palgaarmee alla lheb tohutult rahalisi ressursse ja palgaarmeed saadav endale lubada vaid suurriigid nagu niteks USA ja hinenud Kuningriik. Samuti
helendava ja möödu järgi kustuva tulena.'' ,,Mõtlematult ärme otsusta suurte asjade üle.'' Demokraatiasse suhtus ta põlgusega - sest rahvamass ei tea, mida tahab. Klassikaline periood 5-4 saj eKr Atika periood-keskuseks on Ateena Sofistid - toovad pöörde filosoofias (sophos=tark) teema - inimese sisemaailm (varem oli välismaailm) Sofistid tekivad, sest ateenas tekib antiikdemokraatia. Otsused võeti vastu Rahvakoosolekul(ekleesia) - 20. aastased meeskodanikud. Otsused sõltusid inimeste veenmisoskusest Sofistide tegevuseesmärk -> õpetada kaaskodanikele kõnekunsti ehk retoorikat. Hakkasid õpetuse eest raha nõudma sp hakati neisse natuke negatiivselt suhtuma. Sofistidesse suhtutakse kriitiliselt -> nende jaoks polnud oluline tõde, vaid veenmisoskus Sofism - kaval järeldus, pettejäreldus, mis tundub esmapilgul õige olevat, kuid kubiseb loogilistest vigadest. Paradoksid - seisukoht, mis võib olla õige kui ka väär
raamatuid ja nimetati ,,ajaloo isaks"), Aleksander Suur (Makedoonia kuningas, suur vallutaja), Sokrates (kuulus rändav filosoof, ei pooldanud demokraatiat), Platon (filosoof, Sokratese kuulsaim õpilane), Aristoteles (Platoni õpilane, filosoof), Archimedes (Filosoof, veeväljasruve), Epikuros (Filosoof, pärast surma pole midagi, Eukleides (matemaatik, tõestas geomeetria põhialused). 18.Olümpiamängud said nime Olümpia mäe järgi (neid peeti seal). Osaleda said vabad meeskodanikud. Esimesed toimusid 776 eKr. 21.Filosoofid tegelesid enda harimisega maailmavaatlemise küsimuste kohta. Nad uurisid tõde. Matemaatilised seadused, füüsika ja keemia põhiteadmised. Looduse omavahelised seosed jne. Nad uurisid ka ühiskonda ja kuidas oleks parim viis valitseja jms. Kuulsamad: Thales, Demorkitos, Aristoteles, Platon, Epikuros. 23. Olümpiamängude alad:kiirjooks (staadion oli umbes 192m pikk), maadlus, rusikavõitlus,
luuakse mõni osariik või osariigid, millel on samad piirid, on need jõed ühised mõlemale poolele; Mississippi jõgi ning sellesse suubuvad jõed ja veekogud kujutavad endast üldkasutatavaid veeteid, millele pääsevad nii selle osariigi elanikud kui ka teised Ameerika Ühendriikide kodanikud alati vabalt ligi, ilma et nimetatud osariik kehtestaks mingit maksu, lõivu või tollimaksu. 3. Samuti sätestatakse, et kõik vähemalt 21-aastased Ameerika Ühendriikide vabad valged meeskodanikud, kes on olnud nimetatud territooriumi elanikuks vähemalt kolm kuud enne valimispäeva, ja kõik teised isikud, kes võivad valida hääletamise teel nimetatud territooriumi üldkogu esindajaid, saavad ka oma kandidatuuri üles seada, samuti antakse neile käesolevaga õigus hääletada ja valida konvendi moodustamiseks esindajad, kes jagunevad erinevate maakondade vahel järgmiselt: viis esindajat Howardi maakonnast, kolm esindajat Cooperi maakonnast, kaks esindajat Montgomery maakonnast,
ainuüksi 2001 aastal saarel 1138 mõrva. Ehkki enamik tõsisemaid juhtumeid leiab aset getodes, kuhu pole soovitav seiklema minna, teatavad turistid siiski sageli röövimistest. Kindlasti peaks täitma lihtsaid ettevaatusabinõusid: auto uksed hoida lukus ka sõidu ajal; mitte avada hotellis ust isikule, kes ei suuda end identifitseerida; mitte telkida, jne. Naised peaks olema veelgi tähelepanelikumad, kuna ka vägistamisjuhud pole haruldased. Hustlers. Need on enamasti meeskodanikud, keda on terve armee ja kes kolavad mööda tänavaid ning pakuvad müüa käsitööd, juveele, drooge, pakuvad end teie autot pesema, soovivad teha massaazhi või mida iganes. Mõnikord piisab, kui öelda "No thank you" ja kõndida edasi. Prussakad. Jamaica on troopika ning prussakad on kõikjal tavalised. Kuid need putukad ohustavad vaid restorane, kus nad võivad rikkuda toiduaineid. Krokodillid on pigem kalatoidulised. Kuid siiski alles 2001 aastal teatati hukkunud naisest.
valitseja huvi=terviku huvi. SÕDA 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testamendi puhul ei ole tegemist väga rahu armastava teosega, see on täis kirjutisi sõdadest, mida on põhjendatud Jumala tahtega. Moosese 5.raamatus on õpetus juutidele sõjapidamiseks. Alguses tuleb pakkuda rahu, kui see võetakse vastu, siis peab kogu selle linna rahvas sind teenima. Kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud. Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Uus Testament keelab sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera teine ka ette. Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta. Kurja tuleb võita heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
Ühiskonna muutumine ja areng sõltub kõigepealt sotsiaalsete gruppide suuruse, koosseisu, väärtushinnangute, huvide muutumisest ning arengust. Selliste sotsiaalsete gruppide mõistena võib nimetada töölisi, talupoegi, ametnikke, üliõpilas, haritlasi, pensionäre, vaimse, loomingulise töö tegijaid; varanduslikult eristuvaid gruppe:rikkad, keskklass, vaesed jne. Ühe formaalse tunnuse järgi eristatud sotsiaalseid gruppe nimetatakse agregaatgruppideks (soolise tunnuse alusel- meeskodanikud, naiskodanikud). Ühiskonna elus ei ole agregaatgruppidel olulist iseseisvat osa. Mitme tunnuse alusel eristatavad sotsiaalsed grupid etendavad ühiskonna elus iseseisvat osa. Nende ühesugune ühiskondlik positsioon, ühised probleemid, ühesugused funktsionaalsed võimalused ühiskonnas, kõik see on alus, mis õhendab sotsiaalset gruppi, suunab nende tegevust. Teatud reservatsioonidega võib sotsiaalseteks gruppideks pidada ka rahvuslikke ja religioosseid gruppe.
Eksodos väljumine, loo lõpp. Koor koosneb 12 inimesest, hiljem 15st. Koor esindab enamasti inimesi, kes elavad paigas, kus tegevus toimub, kuid võib olla ka metafüüsilisem (ebamaised olendid, loomad-linnud (kasutab Aristophanes)). Tragöödia näitlejad pidid kandma pikki hõlste, jalas olid koturnid, mask jaotab ära näitlejad kindlate tüüpide järgi, asendab näoilmeid. Näitlejad tohtisid olla aind vabad meeskodanikud. Kui kevadpidustuste ajal ei saanud vaesemad kodanikud teatrisse minna, toetas neid Ateena valitsus. Lavatehnika. Mechane (kr) tõstukilaadne mehhanism, kasut eelkõige jumalate kujutamiseks (deus ex machina tuli sealt). Kasutati ka ratastel veerevat platvormi sai veeretada näitlejaid skene tagant nähtavale. Aischylos (525-456) 5. saj.Traagik, triloogia "Oresteia". 1.osa Agamennon. 2.osa Hoefoorid. 3.osa Eumeniidid. Usub jumalike jõudude reaalsusesse ja nende osasse inimese elus
Kogukonnamaad jagati vastavalt perekonna suurusele. Nii muutusid talupojad, kes moodustasid enamiku rahvastikust, maaomanikeks ja tootjaiks. See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks reziimiks vabariigi. Valimisõiguse said kõik 21-aastaseks saanud meeskodanikud, valijailt ei nõutud enam varanduslikku tsensust; ainsaks piiranguks sai paiksustsensus (valija pidi kindlas elukohas elama 6 kuud). Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn "kahtlaste" arreteerimisest
väga otseselt kuninga võim. Sõda 50. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testamendi on täis kirjutisi sõdadest, mida on põhjendatud Jumala tahtega, käsuga. Sisaldab ka mitmeid vastuolulisi printsiipe. Moosese 2. raamat ütleb, et 'Sina ei pea mitte tapma', samas Moosese 5.raamatus on õpetus israeliitidele sõjapidamiseks. Alguses tuleb pakkuda rahu, kui see võetakse vastu, siis peab kogu selle linna rahvas sind teenima, kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud ja võtta endale naised, lapsed, loomad jm Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Vana Testament on radikaalne doktriin, kus teatud ebajumalaid kummardavad rahvad tuleb hävitada sõja abil ning see toimub Jumala käsul ehk sellel on siis täielik õigustus. Uus Testament keelab tapmise ja sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: 'Kui keegi
Kogukonnamaad jagati vastavalt perekonna suurusele. Nii muutusid talupojad, kes moodustasid enamiku rahvastikust, maaomanikeks ja tootjaiks. See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks režiimiks vabariigi. Valimisõiguse said kõik 21-aastaseks saanud meeskodanikud, valijailt ei nõutud enam varanduslikku tsensust; ainsaks piiranguks sai paiksustsensus (valija pidi kindlas elukohas elama 6 kuud). Igale kodanikule garanteeris põhiseadus usu- ja sõnavabaduse. Kuid uue konstitutsiooni rakendamine lükkus edasi sõjaolukorra lõppemiseni. (Paraku ei rakendunud see edumeelne konstitutsioon eales.) 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn “kahtlaste” arreteerimisest
relvajõudude ülemjuhataja. Võim läks kantsleri ja tema juhitud valitsuse kätte. Moodustati kahekojaline parlament: Riiginõukogu ülemkoda, mis kontrollis valitsust ja andis välja seadusi ja Riigipäev rahva poolt valitud alamkoda, mis võis eelarve koostamisel sõna võtta, aga mille ees kantsler ega valitsus ei vastutanud. Kodanike õigus alamkoda valida oli kõige esinduslikum selle aja Euroopas: valida said kõik meeskodanikud, olenemata ametist, seisusest, kes olid 25 aastased. Valimised olid salajased. Saksamaa oli ühendatud rahvuslikul pinnal ilma Austriata, aga jäi endiselt liitriigiks. Kõikidel liiduriikidel oli suur suveräänsus. Preisimaa oli üks Saksa liidu riik teiste seas, kuigi keisriks sai olla ainult Preisi kuninga dünastia. Preisimaa likvideeriti 1947. Bismarck jäi kantsleriks 1890.a-ni. Põhilised reformid:rahareform 1871 (ühtne
teoorjus. Esimesena keelatakse see Liivimaal, 14. mail 1865. aastal. Üle tuleb minna teoorjuselt raharendile. Eestimaal võetakse vastav seadus vastu 25. märtsil 1868. aastal. Üks oluline muudatus tuleb veel: 1868. aastal võetakse vastu ka vallakogukonna seadus. 1866. aasta vallarefomiga: vald kui selline vabastatakse mõisa mõju alt. Seatakse ümber ka valla organid: tähtsaimaks saab valla täiskogu, mille moodustavad kõik selle piirkonna täisealised meeskodanikud. Samas nende hulgas tuleb ka diferentseerimine vastavalt sellele, millise positsiooniga üks või teine mees oli: taluperemehed, talukohtade rentnikud ja edasi mõisa sulased, talusulased ja kõige viimasena popsid. Tähtsamaks kollektiivseks organiks on kogukonna koosolek, kus valitakse selle kogukonna ametnikkond. Neid valla ametnikke tohivad valida ainult taluperemehed. Teised, allapoole jäävad grupid annavad iga kümne mehe kohta ühe esindaja
annaabi.ee 
