Arvestades Tallinna vanalinna vanust ning tumedatest seikadest kubisevat keskaegset ajalugu on täiesti mõistlik eeldada, et kummitustega seotud legende on siin linnas rohkem kui registreeritud elanikke. Neitsitorn Neitsitorni nimi kõlab veidi irooniliselt, kui arvestada, et torni on kasutatud prostituutide vanglana. Kord olla selles tornis toimunud tehing koleda lõbutüdruku ja saatana vahel tüdruk saab ilu, saatan hinge. Osana kokkuleppest pidi tüdruk võimalikult palju linna meeskodanikke patuteele juhatama. Suuresti see tal ka õnnestus, kuid kogu lugu lõppes prostituudile nõiaks tembeldamise ja hukkamisega. Üks noor preester - ainuke inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud, kuid lähemal uurimisel oli torn alati tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei
Nendest olulisim oli 1870-1871 aset leidnud sõda Preisimaa ja Austria vahel. Erinevad vabadussõjad ja vastuhakud puhkesid ka mujal Euroopas. Muudatusi toimus ka relvajõudude komplekteerimises. Algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele ja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajal suurenes regulaararmee koosseis peaaegu kõikjal Euroopas. Massiarmee loomise võti peitus komplekteerimisviisi muutuses. Palgasõdurite asemel hakati värbama oma riigi meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese aja jooksul väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte; sünninimi Napoleone Buonaparte; alates 1796. aastast Napoléon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio Korsikal 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11
vaja hoolitseda niivõrd maavägede, kuivõrd sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema palgasõdurite värbamise asemel kaasati riigi rahvastik senisest hoopis laiaulatuslikumalt sõjaväekohustuse täitmisesse ehk teisisõnu kehtestati uus sõjaväekohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. Sõjaväe komplekteerimine muutus alates 18. sajandi lõpust kõige olulisemalt just Prantsusmaal ja Preisimaal.Mõlema riigi relvajõudude ümberkorraldamises oli tähtsal kohal välisfaktor. Prantsusmaal algasid ümberkorraldused juba 1789
sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema palgasõdurite värbamise asemel kaasati riigi rahvastik senisest hoopis laiaulatuslikumalt sõjaväekohustuse täitmisesse ehk teisisõnu kehtestati uus sõjaväekohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. 13 Sõjaväe komplekteerimine muutus alates 18. sajandi lõpust kõige olulisemalt just Prantsusmaal ja Preisimaal.Mõlema riigi relvajõudude ümberkorraldamises oli tähtsal
annaabi.ee 
