Ajakirjanduse poliitiline korrektsus
kasutada sõna turvatöötaja, mida kasutati ainult 56 korral. Siit selgubki see, et tegelikkuses
ajaleheväljaanded sildistavad ameteid.
Uurimuse koostaja on toonud väga hea näite selles, kuidas soo mainimisel naisi nagu
sildistataks, mehi aga ülistataks ja selle näitega tuleks väga nõustuda. Nimelt ,,Soo mainimise
põhjal otsustades eristub selgelt meeste valdkonnana autojuhtimine: naisjuhi sugu märgitakse
ära nii liiklusõnnetusest teatava lühiuudise pealkirjas kui ka sisus, meesjuhi sugu ei mainita
kummaski." Peab nõustuma, et tänapäeva ajakirjanduses see tõesti nii on ja üldiselt
ebaõiglaselt, sest on levinud arusaam, et ,,naine roolis, auto kraavis", kuid tegelikult väga tihti
satuvad raskematesse liiklusõnnetustesse just mehed.
Rassism
Uurimusest selgub, et rassismiga Eesti ajakirjanduses eriti probleeme ei ole.
Ajakirjanduses on kasutusel sõna mustanahalised, mitte neegrid, viimast kasutatakse ainult
intervjuude otsekõnedes