Õpiraskuste psühholoogia
Äratundmist raskendab esemete ebaharilik asend. Äratundmine on mingis mõttes meenutamine aga tegelikult
sama mis tajumine. On see, et info, mis vaja ära tunda, on keskkonnas olemas, ei pea peast välja imema, vaid ära
tundma – st tajuma ja saama aru, et see on seesama asi. Siin on siis see tajumise passiivsus.
Mälust ammutamine ei ole aktiivne. Laps ei pruugi ise midagi teha, et ta mälust midagi üles leiaks. Me rääkisime
meeldetuletamisega seoses meenutusajenditest. Need on mingisugused infokeskkonnast. Sel juhul toimivad
meenutusajendid selliselt, et mälust ujuvad need asjad pinnale, mis meenutusajenditega kuidagi seotud on. Kui
meenutusajendeid keskkonnas ei ole, peame sooritama mäluotsingu. Või kui küsimus, mis õpetaja
meenutusajendina küsib, on väga üldine. Siis tuleb see otsinguprotsess ise läbi viia, tuleb sooritada mäluotsing.
Seda vaimse arengu probleemidega lapsed ei tee. Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA
annaabi.ee 
