täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas. Õppimine on kontektsispetiifiline Äratundmises on väikesed lapsed üsna tugevad. 9 Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid) Praktilisis-emotsionaalne vahendatus verbaalne Mõtlemise areng Ühikute areng: Arengu alguses kasutatakse kujutlusi lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus.
o Salvestamine selleks kasutame erinevaid strateegiaid (kordamine ja selle hajutatus, töötluse sügavus info seostamisega, materjali organiseerimine. o Säilitamine info muutumine ja selle unustamine, kuna peale tuleb uut infot. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 4 o Taastamine info kättesaamine: äratundmine, meenumine, meenutamine. Meenutusajendid infotükid keskkonnast, mis aktiveerivad mälu. Meenutamine sõltub sellest, kuidas meelde jäeti, õppimine on kontekstispetsiifiline. Meenutusajendeid muutes saab laste puhul muuta meelde tuletamist (nt pilte näidata, helisid tekitada jms, mis aktiveerib mälupilte). Mõtlemine o Kogemuse organiseerimine on objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine; võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe;
Äratundmine on mingis mõttes meenutamine aga tegelikult sama mis tajumine. On see, et info, mis vaja ära tunda, on keskkonnas olemas, ei pea peast välja imema, vaid ära tundma – st tajuma ja saama aru, et see on seesama asi. Siin on siis see tajumise passiivsus. Mälust ammutamine ei ole aktiivne. Laps ei pruugi ise midagi teha, et ta mälust midagi üles leiaks. Me rääkisime meeldetuletamisega seoses meenutusajenditest. Need on mingisugused infokeskkonnast. Sel juhul toimivad meenutusajendid selliselt, et mälust ujuvad need asjad pinnale, mis meenutusajenditega kuidagi seotud on. Kui meenutusajendeid keskkonnas ei ole, peame sooritama mäluotsingu. Või kui küsimus, mis õpetaja meenutusajendina küsib, on väga üldine. Siis tuleb see otsinguprotsess ise läbi viia, tuleb sooritada mäluotsing. Seda vaimse arengu probleemidega lapsed ei tee. Otsustavad kiiresti , et ei tea, ei ole meeles ja kogu lugu. VAA lapsed ise aktiivselt infot mälust ei otsi
annaabi.ee 
