8 Kokkuvõte Artiklis analüüsitud uuringus testiti alkoholijoobes tunnistajate mälu, kasutades eksperimenti, mis kajastas lähedalt elulisi tingimusi. Tulemused näitavad, et uurimusi alkoholi ja mälu kohta ei ole lihtne kohaldada juriidilises kontekstis: testides mälu üllatusena tuleva autobiograafilise sündmuse puhul, ei toonud alkoholijoove kaasa märgatavat kognitiivset häiret järgnevas küsitlemises. Samuti ei muutunud joobes tunnistajaid vastuvõtlikumaks vabalt meenutatavale sündmusejärgsele valeinformatsioonile. Kuigi uuring ei andnud mingeid silmnähtavaid tulemusi, võib siit siiski järeldada, et tuleks kahelda alkoholi mõjus mnemoonilistele protsessidele ning uurides õiguslikus kontekstis olulisi psühholoogilisi nähtusi, pöörata suuremat tähelepanu katsete tingimustele ja kasutatavatele meetoditele. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jaqcueline R. Evans, Nadja Schreiber Compo, Melissa B. Russano
Kõrge sugereeritavus esineb 20 % -l inimestest. Hüpnoosis avalduv sugereeritavus eksisteerib ka muudes oludes, näiteks enesesisenduse ehk autosugestioonina. Viimasel põhinevad mitmed enese psüühilise seisundi reguleerimise võtted, nagu näiteks autogeenne treening, mida kasutatakse valuga või muude probleemidega toimetuleku saavutamiseks. Mälu hüpnoosis 2/3 hüpnoosis meenutatust on fantaasia, mitte tegelikud meenutused. On tuvastatud hüpnotisööri hälvitav mõju meenutatavale (meenutatakse seda, mida hüpnotisöör soovib, kuigi seda ei pruugi tegelikult toimunudki olla). Hüpnoosis mõne asjaolu meenumist, mis ilma hüpnoosita ei meenu, on püütud seletada selles seisundis esineva lõdvestuse soodustava mõjuga meenutamisele. Mõne sündmuse unustamine hüpnoosis hüpnotiseerija sisenduse mõjul ei tähenda mitte mälestuse, vaid hüpnootilise sisenduse allika kättesaadavuse kadumist.
Nad oskavad juba ka jälgida enda käitumist ja nad saavad seostada oma tegusid neile hooldaja poolt antud korraldustega. Enamus kaheaastaseid näiteks juba teavad, kuidas reeglite järgi peaks sööma ja riietuma või mängima ja magama; nad teavad, millist käitumist neilt oodatakse, kui nad jäetakse üksinda mängima. Enesekontroll tähendab seega, et meenutatavale informatsioonile tuginedes muudavad või kujundavad lapsed oma tegutsemist, et olla sotsiaalselt aktsepteeritav nende ettekujutuse kohaselt, isegi siis, kui hooldajat parasjagu kohal pole. Siiski on lapse kohanemisvõime uutes situatsioonides üsna piiratud ning surveolukordades unustavad nad reeglid kergesti
annaabi.ee 
