Raimon Kaugver
Tõsisemalt probleemse elunägemise ja veenvama inimesekujutuse juurde jõudis kirjanik
romaanis "Nelikümmend küünalt". Teos on esitatud peategelase pihtimusliku meenutusena
oma neljakümnendal sünnipäeval. "Nelikümmend küünalt" äratas huvi uudse ainestikuga.
Romaan rõhutab inimese vastutust oma ühiskondliku valiku ja tegevuse eest.
Peategelase tagasivaatena oma allakäiguteele on kirjutatud ka romaan "Jumalat ei ole
kodus". Viinaravil kirjanikust peategelane püüab endale meenutamisi selgeks teha, mis
temaga on toimunud.
Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab
koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse
mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu
korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis
keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise