nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune. Nemad kasutavad oma muneteid ainult nõelamiseks. Mesilased näevad kõiki värve, väljaarvatud punast. Värvide nägemine ning mesilaste haistmismeel aitavad neil leida lilli õietolmu kogumiseks. Õietolm pole mesilastele ainult toiduallikaks, osad õietolmust kukub maha lennu käigus ning tulemusena toimub risttolmlemine. Putukate ja taimede omavahelisi suhteid nimetakse sümbioosiks. Meemesilased elavad suurtes perekondades ja neid leidub igal pool maailmas. Meemesilane on ainus sotsiaalne putukas, kelle koloonia võib kaua elus püsida, kuna nad kogunevad kobarasse ja söövad koos mett talvekuude üleelamiseks. Ameerika Ühendriikides tolmeldavad meemesilased üle tuhande erineva kultuuri. Nende tiivad liiguvad üles alla 11 000 korda minutis, mistõttu kõlab see nii nagu nad sumiseksid. Meemesilased saavad nõelata ainult ühe
LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras
kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate õied on tavaliselt väikeste seemnetega, väga kerged ja putukate jaoks vähese toiteväärtusega (kuigi neid näljaajal võidakse korjata). Mesilased ja kimalased koguvad tuultolmleva maisi õietolmu, kuigi sellel pole nende jaoks suurt väärtust. Ajavahemikku, mil tolmlemine on võimalik, nimetatakse õitsemisajaks. 4. Kirjelda, mis juhtub kui tolmeldajad väljasurevad? Meemesilased, looduslikud mesilased ja kimalased on kõige tähtsamad tolmeldajad paljudele puu- ja juurviljadele, mida me igapäevaselt sööme. Väiksem arv mesilasi viib puu- ja köögiviljade väiksema kättesaadavuseni ja kõrgemate hindadeni. Vähem mesilasi tähendab vähem mandleid, vähem kohvi ja vähem kvaliteetset heina, et toita piimalehmasid. Tolmeldajad tolmeldavad 70 liiki 100-st toidutaimest, mis toidavad 90% maailmast.
talveaja hakul. Igal kevadel rajab nende kuninganna kui ainus talvituv isend uue koloonia. Mesilasema ei tuleks aga ilma töölisteta toime, kuna need toidavad ja puhastavad teda ning kannavad hoolt munade ja vastsete eest. Seetõttu peab koos mesilasemaga üle talve elama ka mitusada töölist. Et töölised oleksid võimelised talve üle elama, vajavad nad peale soojustatud taru ka piisavalt toitu. Seetõttu on meemesilased välja kujunenud oskus teha hilissuvel korjatud nektarist talvevarusid. Kui suvel on palju õitsvaid taimi, on ka mesilastel toit talveks kindlustatud ning nälgajäämist pole karta. Mett vajavad mesilased aastaringselt. Seda on lihtne säilitada. Kuidas mesilased mett kasutavad ? Kunagi ehitasid mesilased oma pesad pehkinud puutüvedesse, kaljusüvenditesse ja koobastesse. Tänapäeval elavad peaaegu kõik mesilased tarudes, mida mesinikud neile ehitavad
Mida vaja? · Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne TOLMLEJAD · Mardikalised o Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad · Liblikalised o Head, kuna neil on juba pikad suised · Kahetiivalised o Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve · Mesilaselaadsed parimad tolmendajad o Kimalased o Erakmesilased o Meemesilased (nö kodustatud) Mesilaste tähtsus · Vastsed toituvad õietolmust (mitte nagu teistel millestki muust), seega peab valmis külastama palju-palju õisi · Suised nii tolmu haukamiseks kui ka vedela tolmu imemiseks + keel, millega ära limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt põldkimalane, suised altpolt üles kellukate jaoks) · Suured silmad tunnevad ära need õied, mid on mõtet külastada
Kõige laialdasemalt Euroopas ja USAs, eriti intensiivselt majandatavatel aladel Põhiliselt langenud meemesilaste arvukus. Põhjused: Pole kindlat põhjust, vaid põhjustekompleks: tarus kasutatakse pestitsiide ja kui neid valesti kasutada, siis need hävitavad mesilased; geneetiliselt muundatud taimed (neis mürgid ja need ohtlikud mesilastele); loodusliku taimestiku mitmekesisuse oluline vähenemine (meemesilased on mitmetoidulised ja vajavad erinevaid taimi, ainult ühe kultuuri tolmeldamise peal olevad liigid on nõrgestatud); madal temperatuur pesas (selle tagajärjel pered nõrgestatud); mesilaste aretus (püütakse aretada emaseid mesilasi, kes tooksid sisse rohkem mett, see põhjustab rohkem haigusi jms). Teine viis põhjusi nimetada: 1) looduslike elupaikade ja toidutaimede kadumine
tõenäosus sattuda kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii käituvad näiteks paljud seemne- või taimetoidulised linnud mittepesitsusajal. Grupp kui informatsioonitsenter - sageli sõltub toidu leidmine juhusest. Kolooniates elavad isendid saavad informatsiooni toiduallika asupaigast selle järgi, kust suunast "õnnelikud" isendid saagiga tagasi kolooniasse pöörduvad. Meemesilased jagavad infot toiduallika asupaiga kohta teistele Aktiivselt - informatsioonitsentri funktsioon arvatakse. Sugulussuhted ja kooselu. Noorloomade hajumine, et sisearetust vältida. Soospetsiifilise dispersiooni eelised. Diferentseeritud hajumine e dispersioon. Mõnel liigil isased, mõnel emased. Lindudel tavaliselt emased, sest linnud on territoriaalsed ja monogaamsed. Imetajatel tavaliselt isased, sest emased peavad noorloomade eest hoolitsema. Eelised: takistab sisearetust.
(Apidae) mesilaste perekonda (Apis). Mesilaste perekonda kuulub mitu tib Austrias ja Taanis kasvata- liiki. Meile tuntuim, meemesilane, on ladina keeles Apis mellifera, tavate mesilaste kohta. Kraini mesilasema kärjel. Janek Saarepuu foto kus Apis tähendab “mesilast” ja mellifera “seda, kes kannab mett”. Kraini mesilased kuuluvad Meemesilased olid algselt levinud üle kogu Aafrika, Euroopa kuni hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas-
Viimased põlgavad kõik iseenda tolmuterad ära, esimesed eelistavad aga just iseenda tolmuteri. Geneetilised markerid on vanemate ja järglaste omavahelises äratundmises kasutusel näiteks lindudel ja imetajatel (s.h. inimesel), pesakaaslaste äratundmises ühiselulistel putukatel (mesilased, sipelgad), vendade-õdede äratundmises konnadel ja koduhiirel. Laialt on kasutusel ka keskkonnast omandatud markerid. Näiteks herilased ja meemesilased tunnevad oma kolooniakaaslased ära pesamaterjali lõhna järgi. Konnad kasutavad peale geneetiliselt määratud lõhnade ka sellest keskkonnast omandatud lõhnu, mille toimeväljas nad viibisid vastsestaadiumis. Ilmselt kasutavad organismid võimaluse korral nii geneetilisi kui ka keskkonnast omandatud markereid. Ainult üht tüüpi markerite kasutamine sugulaste identifitseerimiseks suurendaks vigade tõenäosust. Kui loom kasutab ainult keskkonnast omandatud markereid, siis on oht, et
annaabi.ee 
