Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark inimene, sest õpetajad peavad teadma kõikide protsesside põhjuseid ja neist aru saama. Neljandaks, targemaks peetakse juhtivat mitte abistavat. Targale inimesele pole kohane korralduste saamine, vaid korralduste andmine, vastupidiselt mittetargale. II teema:
Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2. Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavad ja inimesele raskesti tajutavat. Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja need üksiku teadmised on küll kõige tähtsamad; aga nad ei ütle mitte millegi kohta, miks 3. Kunsti valdajad suudavad teisi õpetada ning inimesed peavad teadmise märgiks õpetamise võimet, seetõttu peame me kunsti kogemusest rohkem teadmiseks. 4. Teadustest on tarkus rohkem see, mis on eelistatav iseenda pärast ja teadmise pärast, kui see, mis on eelistatav temast saadava kasu pärast. 5
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst
Aristoteles 1. Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2. Kõik elukad sünnivad siia ilma meeltetaju omavatena, kuid ühtedele tekib mälu ja teistele ei teki
täielikult tajutava eseme olemusele. Ka need tajupildid, mis meie oma sisemuses kujunevad ning esile kerkivad, on tõelised näiteks unenäokujutlused, fantaasialooming , ainsaks erinevuseks välismaailmast saadavate tajupiltidega on see, et neil pole väljaspool meid vastavat objekti, kuid see ei vähenda veel nende tõeväärtust. Ehk siis: kõik, mis ma tajun, on tõeline ning reaalne. Teine kriteerium on meeltetajudest kujunenud sagedased kujutlused ehk mõisted e prolepsised käsitlused, õiged arvamused, mõistmised või üldised, pidevad kujutlused, mis meis esinevad kui sageli tajutu meenutused. Teisisõnu kindel mõiste teatud kindla eseme kohta, olles alati tõeline. Sellest tavalises tehtav järeldus hypolepsis aga võib olla juba ekslik. Kolmandaid mõõte, kriteeriume nim afektideks (pathe), siia alla kuuluvad
annaabi.ee 
