Boriss on palvusel ja kui ta väljub, nõuab rahutu rahvas temalt leiba. Kerjus-lollike Jurodivõi nutab taga kopikat, mis poisid on temalt ära võtnud. Ta palub, et Boriss laseks lapsed hukata- nii, nagu juhtus tsareevitsiga! Jurodivõi tahetakse ära viia, kuid Boriss ei lase. Ta käsib lollikesel enda eest paluda. Jurodivõi aga keeldub, sest püha neitsi ei lubavat tal lapsetapja eest palvetada.Vapustatud tsaar lahkub. 2.pilt. Bojaaride istung Kremlis. Suiski räägib Borissi meeltesegadusest. Tulebki tsaar ja kuuldes Suiski sõnu, näeb taas viirastusi hukatud Dimitrist. Meeleheites Borissi jõud on otsakorral- ta laseb kutsuda poja, pärandab talle riigi ja sureb lootuses, et pojast saab Venemaale tark ja aus valitseja. 3.pilt. Metsalagendik Moskva lähedal. Talupojad on mässu tõstnud. Tahetakse üles puua kohalik bojaar ja kaks jesuiiti,kes saabuvad vale-Dimitri saadikutena. Nad pääsevad tänu vale- Dimitrile, kes saabub poolakate saatkonnaga ja suundub Moskva poole
puhastas teed. Talle selgus, et ta on üles kasvatanud inimkonna kõige julmema ja jõhkrama koletise. Tahtis ta ju parimat, stoitistlikus vaimus üles kasvatatud noormehest sai nö antikristus. Mõistmaks kuidas see juhtus, pidi vaatama Seneka kirjandust. Tema traktaadid olid kõik stoitismist. Stoitismi põhieesmärk on saavutada seesmine rahu et miski ei põhjusta hirmu jne. Seneca kirjutas oma tragöödiad hullusest inimese hullusest ja meeltesegadusest. Euripidese süzeed ei olnud mitte juhuslikud tema eeskujuna. Seneca võttis Euripidese kired ja tegi need kangemaks ja saigi hullumeelsuse. Tema kangelaste seas on näiteks Herakles, kes tapab oma naise, Medea, kes tapab oma lapsed. Ükski stoik selliseid asju aga kunagi ei teeks. Igal kangelasel on alati olemas murdepunkt risttee: kas minna ideaali suunas või valida hullumeelsus. Stoikud suhtusid enesetappu kui väga normaalsesse toimingusse
annaabi.ee 
