ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja põhijoontes kindlalt , kuigi lubab endale ka vabadusi. 1920. aastal sai temast ajalaulik. Romantlilisest naisest, kes naudib päikeseloojangut terrassil on äkki saanud koolnuhaisulisse hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega, mille tulemuseks on inetu, õudne ja ebaloomulik maailm. Tema kaks luulekogu ,,Verivalla" (1920) ja
.. Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis
.. Elu Undi maailmas on ebakindel, salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. Ja siinsamas, selle maailma kõrval, on teistpoolne, veel salapärasem ja täiuslikum maailm. Kohati need maailmad segunevad ja on inimesi või olendeid, kes käivad üle piiri. Undi tegelased on neurootilised, tundlikud ja abitud, isegi liiga kaua mingis psüühilises puberteedis elavad... Unt kirjutab lausa aistitavat teksti, detailselt fikseeritud seisundeid, peeneid meeltemuljeid, mis näitavad lugejale maailma nagu esmakordselt. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte story. See on pigem luulele sarnane tekst, mille valemiks on mälu+silm+vaikus. Undi tekstimaailm on kollaazh, milles ühenduvad tervikuks maailmaliteratuur ja Undi enese teosed. Unt sätib eri meediume kokku, kuni selleni, et kavaleht saab etenduse osaks. Nii moodustub tekstidest ruum, milles tekstid peegeldavad üksteist, nii tekib lõputuse peapööritus nagu vastastikku peeglitega saalis
Kujunes luuletajaks pikkamööda. Tõeline tulek kirjandusse Siuru ajal kui ta andis välja kolm esimets luulekogu.Kõige tähtsam , siurulikum on esimesena ilmunud "Sonetid"(1917). Hüüti Siuru printsessiks.Loomingus paistab silma uudsus ja silmapaistev armastuslüürika.Luules elab ja kõneleb armastav naine : tundeline, avameelne, ümbritsevale ilule vastuvõtlik.Ümbritseb sageli loodus.("Sinine terass").Kujutuslaad suuresti impressionistlik , annab edasi erksaid meeltemuljeid . Tähtsal kohal naiselikud atribuudid - riided ehted jne ("Ehtides" - iseloomusatb hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma ja impressionistlikku kujundlikkust.) Kujundid toetuvad võrdlustele, metafooridele, epiteetitele, mis on samas isikupärased, tundeelavad.Luules palju naiseliku harmoonilist maailma. Paljud on vormilt sonetid. ( põhijoontes jälgib kindlalt, vahel lubab vabadusi -ebapuhastes riimides, rütmilistes kõrvalekalletes).1920ndatel sai Siuru printsessist ajalaulik
annaabi.ee 
