Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased
epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi üldiselt enam nii optimistlikult ei hinda.
Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu
mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle
nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias. Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi
meeltekogemusest sõltumatuid teadmise allikaid “sünnipärasteks ideedeks” (vrdl Descartes).
Tänapäeval on enamlevinud nimetuseks sellise inimteadmise komponendi kohta Immanuel
Kantilt pärit termin – teadmine a priori.
Kuigi anamnesis`e-võimeline mõtlemine on põhimõtteliselt meelelisest kogemusest sõltumatu,
võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali