NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine lõhestas eesti kultuuri kaheks : välis- ja kodueesti kultuurieluks. Peale sõda jagunes kogu eestlaskond kolmeks : kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlasteks. Kõige rohkem inimesi läks USA-sse. Ühiskond hakkas taas ärkama, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS jne, inimesed hakkasid meeltavaldama ja iseseisvust looma. Suveräänsusdeklaratsiooniga taodeldi sõltumatust NSV Liidust. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. Meeleavalduseks ja rahva tähelepanu tõmbamiseks tehti Balti kett, mis koosnes ligi 2 miljonit inimest. 20.augustil 1991. aastal Eesti iseseisvus. Eesti rahval tuli läbi elada väga ränki katsumusi, et saavutada iseseisvus. Nähti vaeva
d)Vietnami sõda: Peale II MSi lagunes Vietnam kaheks: P-Vietnam(kommunistlik ja NSVLi mõju all) ja L-Vietnam(USA mõju all). Algasid kodusõjad, kuhu sekkus USA otseselt ja hakkas võtlema P-Vietnami vastu, sest arvati kui L-Vietnam oleks kommunistlikuks muutunud oleks kogu Kagu-Aasia Moskva meelne. Sõda lõppes USA ja L-Korea kaotusega. Osalesid: P-Vietnam L-Vietnam ja USA e) Ungari ülestõus 1956: Algas sellega, et rahvas tuli tänavale meeltavaldama Poolas toimuva vastu, mis hiljem muutus vastupanuks NSVLi võimu üle. NSVL surus rahutused veriselt maha, sest Lääne riigid andsid NSVLile mõista, et nemad NSVLi siseasjadesse ei sekku. Peale mahasurumist seati sisse uus Moskva meelne valitsus. Osalesid: Ungarlased- NSVL f)Kore sõda(1950-1953): Pärast II maailmasõda jagunes Kore kaheks:L- ja P-Koreaks. 1950. aastal ründas P-Korea Hiina ja NSVLi toel L-Koread, mida toetas ÜRO. Sõja võitis L-Korea.
Ta oli sõjaväelane ja sellena hakkas ta organiseerima Tallinna tööliste ja soldatite nõukogu. Pätsile oli eesmärgiks Eesti autonoomia saavutamine. 1917.aasta juunis toimus Tallinnas esimene Eesti Sõjaväelaste kongress. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Päts esindas kodanlikest rahvuslasi nende võitluses revolutsiooniliste sotsialistidega. Suvel tuli kokku Eesti Rahvuskongress. Kongress pidas koosolekut Estonia Kontserdisaalis, kui sinna tulid meeltavaldama bolsevikud. Nad piirasid hoone ümber ja tungisid sisse. Suudeti trügida juhataja laua juurde, kaasas plakatid kirjaga "Maha kodanlaste Rahvuskogu!" See aga ei meeldinud Pätsile mitte ja ta hakkas plakatikandjatele vastu. Alguses sundis neid lahkuma ja siis haaras neilt selle plakati ja viskas vastu maad puruks. Rahvas läks sellest täiesti pöördesse. Kuid Päts suutis jääda rahulikuks ja läks lahtise akna juurde, et pidada väike kõne
annaabi.ee 
