"meeliskandidaadi" - 1 õppematerjal

Vanaaja konspekt kaartidega

Edaspidi ta võttis konsuli võimu, olemata konsul. Ta võttis endale ka eluaegsed rahvatribuuni volitused, see tähendas vetoõigust. Oma elu lõpus võttis ta ka ülempreestri ameti (pontifex maximus). Analoogilist viisi kasutasid ka järgnevad keisrid. Keisrite võim ei olnud pärandatav. Nime poolest kehtis vabariik. Keiser oli esimene senaator, seega nimeliselt määras senat, kes nende hulgast saab keisriks. Valitsejad määrasid enne surma kindlaks oma meeliskandidaadi järglaseks. Enamikel juhtudel see ei olnud keisri poeg. Ta lasi austada ka ennast kultuslikult. Ta pani aluse ka varajase keisririigilisele sõjaväele. Kuna see oli kaootiline (väejuht värbas ja andis neile hiljem maatüki), siis oli see vaja stabiliseerida. Kujundas välja 28 leegioni, paiknesid provintsides, värvati Rooma kodanike seast. 28 leegionile lisandusid abijõud, mis värvati valdavalt provitsielanike hulgast, kes pärast teenistust said Rooma kodakondsuse