Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s
Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhas...
koostis lubiaine lubiaine värvus mitmekesine pole eriti mitmekesine Eestis kaitstavad limused- ebapärlikarp,viinamäe tigu. Läänemere karbid- söödav ranna- ja südakarp. Limustele iseloom. tunnused- hõõrel, tundlad, kombitsad. Peajalgsetele iseloom. tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak. Erituse.: neer- neerujuha *Karbi seedee. : auu- neel- magu- sool. Avatud veretinge.
*Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine
*Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed. Mõik ja kotike on poolringkanalistega seotud moodustised, mille seintes on karvakestega meelerakud. Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritavad kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine
Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. (9) Kuulmislävi, kurtus. Väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb, on kuulmislävi. Kurtuseks nimetatakse kuulmise täielikku puudumist. (10) Kuidas aitav sisekõrv tasakaalu hoida? Kuidas inimene veel oma keha asendit tajub? Kotikestes on sültjas aine ja kristallid, mis liiguvad vastavalt pea liikumisele. Keha tavalises asendis ärritava kristallid oma survega kindlaid meelerakkude karvakesi. Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me pead ei liiguta. Pea liigutamisel paiknevad kristallid ümber ning ärritavad teisi närvirakke, need annavad peaajule informatsiooni pea uuest asendist. Poolringkanalid milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Sellise kanalite paigutuse korral pole tähtis, mis suunas pead liigutatakse, vedelik hakkab liikuma igal juhul. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv
süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10. Peajalgsetel on papagoi noka kujulised sarvlõuad, millega nad suudavad purustada isegi kalade luid. Toitu peenestavad nad hõõrlaga ehk raadulaga. Sellel asuvad tuhanded tillukesed hambad, mistõttu see töötab otsekui tükike liivapaberit
1. Välimine fibrooskest, tunica fibrosa bulbi (sarvkest ja valgekest) 2. Keskmine soonkest, tunica vasculosa bulbi (vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest) 3. Sisekest (võrkkest) e reetina, tunica interna seu retina (pimeosa ja optiline osa, nende piiriks saagserv) Veel saab eristada ka läätse (lens) ning klaaskeha. 46. Reetina kihid. Optilises osas eristatakse 10 kihti. 1. pigmentepiteel – ühekihiline kuubiline pigmentepiteel 2. kepikeste ja kolvikeste kiht – meelerakkude perifeersed jätked 3. välimine piirmembraan 4. välimine rakutuumade kiht 5. välimine põimikkiht – meelerakkude tsentraalsed jätked 6. sisemine rakutuumade kiht – bipolaarsete neuronite tuumad 7. sisemine põimikkiht – bipolaarsete neuronite aksonid 8. ganglionirakkude kiht – multipolaarsete neuronite tuumad 9. närvikiudude kiht – mulipolaarsete neuronite taksonid 10. Sisemine piirimembraan 47. Sisekõrva ehitus. Corti organ.
mediaalsest ja alumisest tuumast. Need lõpevad väikeaju tuumades, mida nimetatakse sõlmekeseks ja tätrakeseks. Üks osa ühendusteid läbib talamuse ja jõuab ajukoorde. Nüstagmil(pea, silmade nõksuvad liigutused pöörgliikumisel) eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Haistmine põhinevad spetsialiseeritud meelerakkude valikulisel ja ülitundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide juuresolekule. Haistmisretseptorid tegutsevad eksteroretseptoritena, mille reageeringud molekulidele annavad tähtsat, nende meelte juurde kuuluvates spetsiifilistes ajuareaalides töödeldavat informatsiooni välisärritite kohta ja vallandavad aistinguid. Haistmisrakud on bipolaarsed meelerakud, millest väljuvad 2 jätket dendriit ja akson
Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli. Pea kallutamisel vasakule liiguvad silmad paremale. 97) Maitsmis- ja haistmismeel. MAITSMINE ja HAISTMINE põhinevad spetsiaalsete meelerakkude selektiivsel ja väga tundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide suhtes. Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad
põhjustab keha pöördumise vigastatud külje suunas. Mõlemapoolse vigastuse puhul tekivad rasked liikumishäired, tasakaalutus. Vestibulaarrefleks: silmad säilitavad aeglasel pööramisel endise vaatevälja, kui nad on saavutanud maksimaalse kõrvalekalde, järgneb järsk liigutus pöörlemise suunas ja fikseeritakse uus vaateväli. Pea kallutamisel vasakule liiguvad silmad paremale. 97) Maitsmis- ja haistmismeel. MAITSMINE ja HAISTMINE põhinevad spetsiaalsete meelerakkude selektiivsel ja väga tundlikul reageerimisel teatavate keemiliste ühendite molekulide suhtes. Maitsmismeel võimaldab loomal või inimesel kontrollida toidu kvaliteeti ja reflektoorselt mõjutada seedenõrede sekretsiooni nii koguse kui ka koostise osas. Maitsmisrakud paiknevad keelel ja neelus. Koos epiteelirakkude ja indiferentsete rakkudega moodustavad sensoorsed rakud (maitsmisrakud) maitsmiskarikaid e. maitsmispungi, mida on kokku mõni tuhat. Maitsmispungad omakorda
annaabi.ee 
