jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10. Miks tappa inimesi, kes tapavad inimesi, et näidata, et tapmine on vale.
vette kastmisega. Ka metodistide kirik kasutab võimalusel ristimist vette kastmisega. Paljud metodistide kirikud teostavad ristimist veekogude ääres. Katolikus kirikus ja luterluses meeleparanduse sakrament ja õigeusu kirikus patutunnistamise sakrament on see, kui inimene saab kahetseda oma pattu. Meenutada seda, tunnistada, kahetseda, võtta vastu õpetused ja heastada oma patud. Katoliku kirik kasutab meeleparanduseks kabiine, kus patukahetseja saab oma patte preestrile läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul kuulatakse patukahetseja ära ning jagatakse talle õpetlikud sõnad ja patukahetsemise võimalused. Haigete salvimise või õlitamise sakramendiks peeti vanasti toimingut, mis teostati vaid surijatele. Hiljem aga võeti see kasutusele ka raskelt haigetele inimestele
ennem surmanuhtlust oodata aastaid kuni on põhjalik uurimine lõppenud. Surmanuhtluse vastu olevad argumendid: Vangide ülalpidamine on suur kulutis vaestele riikidele. Surmanuhtlus peaks hirmutama kurjategijaid kui ometi mitte. Surmanuhtlus võtab võimaluse sooritada uusi kuritegusid. Kui surmanuhtlus on täide viidud ja on selgunud uued asjaolud ning hukatu ei osutu süüdlaseks ei saa ülekohut enam heastada. Surmanuhtluse poolt olevad argumendid: Kurjategijale tuleb anda võimalus meeleparanduseks, et ta saaks aru kui valesti ta on käitunud ja võtab antud võimalusest tõepoolest maksimumi ja parandab ennast ja ei soorita enam raskeid kuritegusid. Inimesel pole õigus otsustada teise elu või surma üle. Kas eestis võiks kehtestada surmanuhtluse? Mõnes mõttes võiks, kuna siis oleks riigis palju rangem kord ja inimesed ei sooritaks nii palju kuritegusid. Tegelikult mina ei pea seda nii õigeks, kuna inimene on ikkagi inimene, tagasi tegemine on lapsik,
Piibel-4.sajandil tõlkis Hieronymus selle ldina keelde. Kaks osa: Vana Testament-heebrea keeles, räägib juutide ajaloost, ettekuulutused(Mooses); ja Uus Testament-kreeka keeles, räägib Kristuse sünniast, nn messias, 4 evangeeliumi. Sakramendid-rituaalsed toimingud, mid võis läbi viia vaid preester. Sellega antakse edasi Jumala armu, välja arendas Petrus Lombardus. Koosneb 7asjast: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine meeleparanduseks, viimane võidmine(surihetkel), abiellumine ja vaimulikuks hakkamine. PAAVSTIRIIGI TEKE 756.aastal kinkis Prantsuse kun. Pippin paavstile. Rooma ja need alad liideti ning tekkis Paavstiriik. Pippin Lühike sai see vastu kuningaks. Paavstile kuulus kogu ilmalik võim, ta oli kõrgeim kohtuandja. Paavsti vaimuliku võimu märk oli kõrge kolmanurkne peakate mitra. Ilmaliku võimu märk aga kõrge kalliskividega kroon tiaara.
(pertseptsioonide uurimine) 2) tunnetesse suhtumise uurimine kuidas on läbi aegade erinevalt reageeritud tunnetega seonduvale, kuidas neid on väärtustatud, varjatud või tõrjutud (representatsioonide uurimine). Eelkäijad JOHAN HUIZINGA (1872-1945) üks esimesi, kes pööras süstemaatilist tähelepanu ajaloolise tundemaailma rekonstrueerimisele oma uurimistöös. Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo tähtsust üldise kultuuri- ja sotsiaalajaloo raames; tsiviliseerumisprotsess on lahutamatult seotud meie tunnete distsiplineerimisega, afektistruktuuri teisenemisega. LUCIEN FEBVRE Üks esimesi, kes sõnastas tundeajaloo uurimisprogrammi. "Meil ei
annaabi.ee 
