Frantsiskaanid (13.saj.) rändmungaordu, selle eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, ta pidi käima paljajalu nii suvel kui ka talvel Benediktiinid (18.saj moodustati kirikuõiguslikult ordu)hindasid mõõdukat, vähenõudlikku ja lihtsat elu, pidasid oluliseks tööd ja palvetamist. Sakramendid: Ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Miks olid benedictuse reeglid tähtsad?-sest selle järgi jagunes munkade ja nunnade elu töö ja palve pahel.
· Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad
ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet
*vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud. Misjon- ristiusu levitamine Sakramendid: 1.Ristimine 2.Leevitamine 3.Armulaud 4.Pihtimine koos meeleparandusega 5.Viimne võidmine 6.Abielu sõlmimine 7.Vaimulikuks pühitsemine Katoliiklus Õigeusk Pühavaim lähtub isast ja pojast Pühavaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui ka leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega
kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest renti eest tuli tasuda tööga mõisa põllul KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED
sellega nõus. Nad panid üksteist kirikuvande alla ja tekkisid õigeusu ja katoliku kirikud. Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit, Kolmainsus väljendub erinevalt. Gregorius Suur asutas Sitsiilia maaaladele kuus kloostrit ja asus ka ise mungana elama. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks ja kirjutas temast eluloo. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Palverännak on usulistel kaalutlustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Ida-Rooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. VII sajandil vallutasid
*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile). * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik. * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal:
Augustinus Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad edasi andma usklikele jumala armu Ristimine Armulaud Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine
Sinod- tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid. Visitatsioon piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse. Preester tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane
Müller seletas oma jutluses, et lapsed ja noored ei karda surma, sest nende patukoorem on väiksem kui täiskasvanutel, kelle eksimuste hulk on hulga suurem. Vaatamata surma põlgamisele leidis Müller, et surm on midagi, mida oodata ja serveerib seda ka kui rõõmsat sündmust, sest kui viimne päev saabub siis saab inimene kokku oma lunastajaga. Ta leidis koguni, et elu on justkui halb uni ja surm varjuuni. Seni kuni see päev aga tuleb, peab inimene võitlema patu vastu ja tegelema meeleparandusega, et hoida kurat endast eemal. Surma kutsus rõõmsalt vastu võtma ka 17. sajandi matuseluule, kus lubati taevas ees ootavat märgatavalt paremat elu. Lisaks prooviti läbi matuseluule inimesi trööstida, juhtides neid eluvaevades ikka Jumalale lootma ja meenutades neile ristiusu põhitõdesid, et Jumala poeg on ohverdatud inimkonna hüvanguks ja lunastuseks. 18. sajandi keskpaigast algas ilmaliku kirjanduse esimene arengufaas ja võib-olla just ka tänu
Teine osa on Uus Testament, mis koosneb 4-st evangeeliumist, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu
piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ARAABIA pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Tekkis uus usund Islam
Kyrillos ja Methodios-koostasid kirillitsa, ehk slaavi tähestiku,9. Saj. 15. Mida tähendab feodalism ning millal see kujuneb? keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslik korraldus, mis põhines senjööri ja vasalli omavahelisel usalduslikul suhtel. Kujunes juba Merovingide ajal. 16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7) Sakrament ehk püha toiming, rituaal. Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema
Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj. · Sakramendid: o Ristimine o Leeritamine ehk konfirmatsioon o Abielu o Viimne võidmine o Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest o Pihtimine koos meeleparandusega o Vaimulikuks pühitsemine · Vaimulike suhtes kehtib tsölibaadinõue- füüsilise suhte keeld naisterahvaga · Pidulikud jumalateenistused olid missad, kus pühitseti armulaua leiba ja veini. Seal toimus nn transsubstantsioon- Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks · Kõrgkeskajal olid katolikul kirikul palju probleeme: o Kirikuautoriteet käis alla o Vaimulikud ei olnud eeskujulikud · Põhiprobleemideks olid:
verekümniseks Patronaadiõigus maaisanda õigus määrata kohale preester, tal oli see õigus, sest kirik oli sõltuv maaisandast, kellele kuulus pühakoda ja vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa, võis seda võõrandada Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu; neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus Missa selle käigus toimus armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks, seda võis läbi viia vaid preester 28.Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal Simoonia vaimulikukohtade ostmine raha eest Uuendusliikumine Gregoriuse reformid tekkis allakäigule vastukaaluks, et vabastada kirik ilmaliku mõju
annaabi.ee 
