13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit
(feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega KOMMUNIKATSIOONISKEEM Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav. Müra vältimise üks efektiivsemaid mooduseid on info kordamine, liiasus. 15. Mõistmine
Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..."
13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..."
määratleda psüühika: Käitumise mõistmiseks peame mõistma psüühikat erilist protsessi, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika on käitumist organiseeriv protsess. Psüühika saab jaotada osadeks: * Käitumiskeskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem Sensoorsed protsessid Miks rääkida meeleorganitest, mille töö pole psüühika? Sensoorsed protsessid (sensation) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks. Pertseptuaalsed protsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut. Sissejuhatus psühholoogiasse 4 Sensoorsed protsessid reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas:
pealt eristatakse tunnetuse kogukompleksi kaemuskomponendid arutegevuse komponentidest ja seejärel kaemusest kõik see, mis kuulub aistingu juurde, niisiis värvid, helid, soojus- aistingud jne. Tulemusena peaksid järele jääma meelelisuse kogemusest-sõltumatud vormid. Olles puhtad vormid ei ole need ise meeleliselt tajutavad. Olles aprioorsed kaemused on ruum ja aeg paratamatud ning üldised. Niisiis ei ole nad sõltuvad üksikindiviidi meeleorganitest, vaid on kõigi inimeste ettekujutustele alati paratamatult aluseks – nad on struktuurid, mis kuuluvad mitte “seisunditeadvusesse”, vaid “teadvusesse üldse”. Üldiselt peame me ju ruumi all silmas mitte üksnes nähtustekogemuse ja loodusteaduste kaemusruumi, vaid ka igapäeva- elu tegevus-ruumi nagu psühholoogia, kunsti ja kirjanduse poolt kujutatavat läbielamis- ning meeleolu-ruumigi. Sarnaselt erineb ka kaemusaeg tegevus- ja elamusajast. Kuid Kant oma
21. Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub 1300g 22. Peaaju ja seljaaju on omavahel ühenduses juhtetee varal Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju 23. Piklikus ajus on hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused ja kaitsereflekside keskused 24. Väikeaju põhifunktsiooniks on tasakaal¸lihastoonus ja koordinatsioon 25. Keskaju funktsiooniks on kuulmine, nägemine ja mälumise-neelamise koordinatsioon 26. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu ärritusi meeleorganitest 27. Hüpotaalamuses paiknevad vegetataiivse NS kõrgemaid keskused 28. Retikulaarformatsioon mõjustab ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut 29. Limbiline süsteem on seotud emotsioonidega ja nende tahtmatu väljendamisega (punastamine) 30. NS'i kõrgeim osa on suuraju koor 31. Pea- ja seljaaju kestad Kõvakest DURA MATER Ämblikkest ARACHNOIDEA Soonkest PIA MATER Nende vahele jäävad subturaalruum, subarachnoidaalruum 32
kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12) Sebeok: Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol)
rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral. Meeleorganid jagunevad nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja haistmisorganiteks. 46. Silm Silm on nägemisorgan ning on meeleorganitest üks olulisemaid selle kaudu saadava informatsioonihulga tõttu. Silm annab valguskiirte vahendusel informatsiooni kehast erinevas kauguses esinevate esemete kohta, mistõttu kutsutakse seda ka distantsiretseptoriks. Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga
• Aistingute korral ei anta neile sisu. Nii tegutseb näiteks imik. Normaalsel inimesel esinevad aistingud kompleksselt ja neid analüüsitakse. • Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos – järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c.
· Sel juhul räägitakse tajumisest. Tajumine tugineb suuresti eelnevatele teadmistele, kogemustele, ootustele Reemo Voltri Maailmas (looduses) leiab aset sündmus Reemo Voltri Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. Reemo Voltri Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajju, kus tekib sündmust peegeldav aisting. Reemo Voltri Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Reemo Voltri Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata
unetsükli regulatsioon, sensoorsete signaalide ümbersuunamine (kuulmine, nägemine) - Väikeaju: keha tasakaalu säilitamine, keeruliste liigutuste koordineerimine (peenmotoorika), ruumis orienteerumine - Vaheaju: meeleelunditest ja kehast tuleva info vastuvõtja, reguleerija, ANS reguleerimine. - Suuraju: aju suurim osa, jaguneb kaheks poolkeraks. Mõtlemisprotsessid Talamus – edastab meeleorganitest (v.a haistmine) tulevat informatsiooni ajukoorde. Tahtmatud, emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine
4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et inimese mõistusega on kaasa antud kategooriad, nagu aeg ja ruum, mille abil mõistus ise korrastab maailma, osutus väga mõjukaks ideeks, mis kujundas psühholoogia arengut. Väga pikka aega oli psühholoogia kõige olulisemaks küsimuseks, mis on psüühikas kaasasündinud või põritav ning mis on õpitav
Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit
st psüühilised toimingud korjatakse üles väliskeskkonnast, nad ei ole kaasa sündinud. Nt kõne areng laps ei omanda kõnet kui ta ei ole kõne keskkonnas. Läbi mallide lapse arengu suunamine. Taju areng - Taju muutub kiiremaks vanusega koos, mõju õppimisel - Diferentseeritus kasvab, märgatakse erinevusi objektide vahel oskuslikumalt, mõju õppimisel - Maht suureneb mida vanemaks, seda enam suureneb jälgitavate objektide maht - Jaotuvus suureneb erinevatest meeleorganitest tuleva info vastuvõtmine - Mõtestatus tõuseb millele tajumisel tähelepanu pöörata, lastel välisele tähelepanu pööramine, edaspidi asjade sobivus, funktsioonid. Areneb läbi tegutsemise. - Taju põimub järjest enam kõnega, suhted ja seosed asjade vahel. NB! Sõltuvalt info tuttavusest toimivad taju omadused eri tasemetel. Ei sõltu vanusest. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 7
Alkoholdeliirium. Deliirium algab enamasti öösel 2-3 päeva pärast alkoholi kasutamise katkestamist. Deliiriumi tüüpilisteks prodromaalsümptomiteks on: Enne deliiriumi vallandumist võivad ilmneda krambid . Klassikaline sümptomite triaad sisaldab: insomnia (kuni peaaegu täieliku unetuseni) , hirmutava sisuga unenäod , treemor , väljendunud ärevus ja hirmutunne , teadvuse hägunemine ja segasus, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest, silmatorkav treemor. Sageli esinevad nt luulumõtted, motoorne rahutus, insomnia jne. Opiaadid. Toimepunkt:opiaat-retseptorid. Morfiin, heroiin, metadoon. Väljendunud tolerantsuse teke. Intoksikatsioon. Eufooria, pidurdamatus, tähelepanuhäired, otsustusvõime halvenemine, uimasus, teadvuse hägunemine. Võõrutus opiaatidest. Tugev iha tarbida opiaati, veritsus ninast või aevastamine, pisaravoolus, lihasvalud, oksendamine, külmavärinad, tahhükardia. Kannabinoidid. Intoksikatsioon
• Füüsika on looduse peegeldus vaatleja kujutlustes. See on vist ka lühim võimalik füüsika definitsioon. Vaatleja ning sündmuste esinemine • Reeglina ei suuda vaatleja vaid aistingute abil tuvastada signaali moonutava sündmuse esinemist. Ta on sunnitud rakendama ka mälu ning mõistust. Info toimunud sündmuse kohta läheb retseptorist närvirakkude erilise elektrilise seisundi levimise teel ajuni, kus tekib sündmust peegeldav aisting. • Erinevatest meeleorganitest pärinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest või sündmuste ahelast terviklik taju. • Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust ning lõpptulemusena tekib vaatleja teadvuses maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Loodusteadusliku meetodi jada • esmane vaatlus → hüpotees → eksperiment (või sihipärane vaatlus) → andmetöötlus → järeldus →
elemente seaduspärasel viisi. Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral).
Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest
Vaimu olemasolust tuleneb indiviidi vajadus maailmapildi järele. Samas on maailmapilt inimvaimu osa. Vaim on indiviidi-info. "Jehoova...käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim" (Iiob 12. 9-10) Aistingulise info saamine: maailmas leiab aset sündmus, vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest
jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod -- teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega (tagasiside, nt loengupidamine). Kommunikatsiooniskeem Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Märgi saamise ehk ajaloo küsimus Uurida märkide evolutsiooni fülogeneesis (organismirühma põlvnemiskäik), nende ritualiseerimist.
kujutlus, mitte konkreetne sidrun – vanemaks saades- vestlus hakkab rohkem seostuma teiste laste poolt öelduga • Metafoor- tajume midagi, mida vahetult meeltega ei registreeri, semiootiline e.sümbolitega • Jutu ulatus suureneb oluliselt eelkoolieas vahendatud taju (..pea pulki täis.., jänes põues…) – 3.a.-lühike juhtunu refereering • Keel vahendab teadmisi meie meeleorganitest väljaspool olevast maailmast – 5.a.-jutustus sündmuse kohta Kõne areng on “mitmelaineline” protsess. Kõne • üks keerulisematest kognitiivsetest ja motoorsetest funktsioonidest • õpitud oskus • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele?
piiratusest, mis takistavad arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena. Kui ta suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus. Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb mulje, et filosoofiliste küsimuste arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille kohaselt filosoofia uurimisvaldkond
Kui primaarsed motoorsed väljad peaksid nõrgenema, astuvad sekundaarväljad nende asemele. Lisaks asub selles suurajukoore piirkonnas (paremakäelistel vasakul poolkeral) ka motoorne (Broca) kõnekeskus. Sekundaarsetesse sensoorsetesse väljadesse on salvestatud tunded ja seal võrreldakse neid ka uute tunnetega. Wernicke piirkond, mis juhib kõnest arusaamist, asub külgkurrust allpool, ja seega ka sensoorsetest väljadest allpool. Muudel ajukooreväljadel töödeldakse meeleorganitest laekunud teavet, näiteks nägemisteave saabub kuklapiirkonda. Üksikute väljade vahel on ühendused (assotsiatiivsed piirkonnad), mis võimaldavad teha tunnetuse alusel järeldusi ja arendada tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse ja basaalganglionide kaasabil korraldab üldist instinktiivset motoorikat.
annaabi.ee 
