1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
V: x- ja y-telg 13. Kellega võrdles Descartes Jumalat ja kellega inimest? V: Jumalat võrdles Descartes kellasepa ja inimest kellauurina 14. Kes ütles: ,,Mind vapustas, kui paljusid valesid olin ma lapsena tõena võtnud? V: Descartes 15. Kas Descartes'i arvates on autoriteet ja tõestus 2 eri asja? V: jah 16. Millisesse koolkonda Descartes kuulub? Mis on selle koolkonna vastand? V: ratsionalistlikku ehk mõistuse tähtust rõhutavasse koolkonda; selle vastand on empirism ehk meeleorganite tähtsust rõhutav koolkond 17. Millist Jumala tõestust Descartes pooldas? V: ontoloogilist Jumala tõestust 18. Milles seisneb ontoloogiline Jumala tõestus? V: kuna inimese mõistuses on olemas täiusliku olendi idee, siis tõestab see Jumala olemist 19. Kas inimesel on kaasasündinud ideed, mis pole temaase jõudnud meeleorganite kaudu? V: jah 20. Millised 2 substantsi on olemas Descartes'i arvates? V: vaim ja keha Voltaire (1694-1778) 1
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2
kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju närvisusteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud info peaajusse (selle kohta utles toomela, et kui see oli märgitud, siis pidas ta seda õigeks ja kui oli märkimata, siis oli ka õige) Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega järgmiselt parem ajupoolkera liigutab vasaku käe sõrmi Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Absoluutne lävi on: võime eristada, kas stiimul esines või mitte min stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea
Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus:
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb.
Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek? Aine olek sõltub sellest, kuidas paiknevad aineosakesed. Erinevas olekus aine osakesed paiknevad erineva tihedusega, nende omavaheliste sidemete tugevus ja seetõttu ka liikumisvõime on erinevad. Enamik aineid võib esineda kolmes olekus, milleks on tahke, vedel ja gaasiline. 5. Mille poolest erinevad kõvadus ja tugevus? Kõvadus iseloomustab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes, tugevus aga
3. Kus leidub? Lipiidid päevalilleõli, mesilasvaha Sahhariid kitiin, fruktoos Valgud- hemoglobiin 4. Milleks on vaja rauda? Raua aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Hemoglobiin transpordib inimese organismis hapnikku. 5. Retseptorvalgud esinevad rakumembraanis, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Tänu neile liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanis. Nt keele limaskesta retseptorvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. 7.Kolesterool muna, liha, rasvased piimatooted, kananahk, seakamar 8.Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on 20 aminohapet, mille vahel on peptiidsidemed. Valgu ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuridega, mis omakorda on määratud aminohappelise järjestusega, mis omakorda on määratud DNA nukleotiidjärjestusega 9
V: Laengu suurus, ja laengute vaheline kaugus. 11. Mis on elektroskoop? V: Seade, millega on võimalik kindlaks teha kas kehal on laeng või mitte. 12. Mis on elektrijuht? V: asi või ese, mille kaudu saab kanduda laeng ühelt kehalt teisele 13. Mis on maandamine? V: See on seee, kui laetud keha ühendatakse elektrijuhi abil maaga. 14. Kui meil on laetud keha ja laadimata keha, siis laadimata keha saab pool laengust. 15. Kas inimene suudab oma meeleorganite abil kindlaks teha elektrivälja olemasolu? V: Ei, ei suuda. 16. Millal on elektriväli nõrk, millal tugev? V: kui on kehal suur laeng, on see tugevam, kui on nõrk on see nõrgem. Mida kaugemale kehast läheme, seda nõrgemaks ta muutub. 17. Elementaarlanegust saame nimetada... V: prootonite ja elektronide elementaarlaeng. 18. Elektrilaengu tähis on? V: q ELEKTRIVOOL 1. Elektrivool laenguga osakeste kindlasunaline liikumine 2
See tekitab vanematel raskusi nendest arusaamisel. Noored on suhtlemistoimingus kaasinimestest väga sõltuvad, vahel ka vanemad inimesed, eriti kui neil on arengu- või vaimne puue. Toimetulekustrateegijad sõltumatuse suurendamiseks Loomulikult mõjutab suhtlemise sõltuvusastet organismi ehitus. Vastavad füüsilised struktuurid, mis võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt kasutada, on sõltumatuse aluseks, kuigi teatud häired meeleorganite tegevuses on võimalik kompenseerida, nt: prillide, kuuldeaparaadi või viipekeelega. Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut Bioloogilised tegurid 1. Organiismi struktuuride funktsioneerimine 2. Keele kasutamise füüsilised aspektid Psühholoogilised tegurid 1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus) 2. Emotsioonid (nende väljendamine, inimese tuju). 3. Inimsuhted 4. Ettekujutus oma kehast Sotsiokultuurilised tegurid 1. Sõnaline keel 2
me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama aisting- see mida tunneme meeleorganite abil, laua pinnalt peegeldub silma mingi kujutis, kuidas see valgus peegeldub taju- saan aru et on laud, lauapind kohvi lõhna molekulidest jõuame selle teadmiseni et saame aru et on kohvi, tahtmine juua haistesüsteem võtab lõhnamolekulid vastu, aga lõhnatajuvus on individuaalne MAITSEMEEL AISTINGUPROTSESSS välismaailma ärritaja (sokolaad)-keemilised maitsemolekulid-puutuvad keelega kokku-tekib magusa maitseaisting- keelel on omadused, mis lubavad maitseomadust kogeda- keelel on
{ Piirdenärvisüsteemi osad on z somaatiline närvisüsteem (somatic nervous system), mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja z autonoomne närvisüsteem (autonomic nervous system), mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09
Jagunevad: · Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine) 1. Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu · Unehäired erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2. Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel
ja kasvatajad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. Tegevuste läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei ,,organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. Väga oluliseks peetakse vaba mängu, kus lapsed saavad end tõeliselt välja elada. Steinerlasteaias pannakse suurt rõhku lapse meeleorganite kaitsele ja erinevate, kõrgkvaliteediliste meelekogemuste andmisele. Kasutatakse vaid elavat muusikat, mängitakse lihtsaid penatoonilisi instrumente ja löökpille. Laulmisel on oluline koht hommikuringis. Tehnilisi vahendeid nagu raadio, kassetid, teler, ei kasutata. Liivakasti peetakse asendamatuks mängukohaks, sest märg liiv on võrratu materjal, millest saab vormida ja ehitada peaaegu kõike. Steinerlasteaedades ei ole n-ö tavalisi mänguasju. Seal
6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21
sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks. Näiteks kas jumal on olemas? Inimese mõistuse läbi vastatuna võib vastus olla nii jah, kui ka ei.
tunnetuses. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. TUNNETUS Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses" , kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks". Tunnetada saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Meie võimaliku tunnetuse maailma sellisena, nagu ta meile näib, nimetab Kant fenomenaalseks maailmaks. Teiselt poolt täidavad asjad iseeneses maailma sellistena, nagu nad on
meeltega tajutav maailm aga on hulljulguse ja arguse, pillami üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju Hindas kõrgelt Ateena riigikorda nende varjudega. ajal, mil rikaste eesõigusi oli pi Ei pooldanud Ateena demokraatlikku kuid täielik demokraatia oli vee riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on
) · Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass. Väli on mateeria vorm, mis vahendab vastastikmõjusid. Vastastikmõjusid on neli. 1.3. Mateeria Mateeria · Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida (näha, kompida jne.), nimetatakse teaduses mateeriaks. 1.4. Väli 1.5. Nähtus Nähtus · Nähtus kujutab endast alati millegi muutumist. · Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 1.6. Vaatlus ja katse Vaatlus ja katse · Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. · Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 1.7
(Leppik 2006:37) Samuti peab Norman inimese mälu imetlusväärseks, sest tema võimsus ja puudujäägid on vapustavad. Näiteks toob ta, et kui 30 sekundit mõelda mõnele emotsionaalsele juhtumile, siis segab see oluliselt igasuguse materjali omandamist 4 sel ajal. Väga raske on õppimine erutatud või ärritatud olekus. Õppijad ei tohiks õppimise ajal ,,tabada" meeleorganite vahendusel saadavad erinevad aistingud. Omandamine on häiritud, kui meie vaateväljas on näha midagi põnevat, kui tunneme häirivaid lõhnu, kui kuuleme hääli jne. On inimesi, kes suudavad end kontsentreerida ja välja lülitada. Kui see ei õnnestu, siis tuleb leida õppimiseks häirimatu paik. See on omandamisprotsessi väga oluline eeltingimus. (Ibid:38) Koos taju ja mõtlemisega on mälu alustalaks arukale elule. Mälu tähendab elusa
Lastele see väga meeldib. Vale oleks arvata, et kehaline tegevus mõjutab ainult lihaseid ja luustikku. Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem. Kehalise tegevuse tulemusel täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja vegetatiivses sfääris. Reeglipärane füüsiline tegevus täiustab kõiki organeid ja süsteeme, arendab tahet, tundeid, intellekti, meeleorganite ja üldse kogu peaaju talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993). Liikumistarve on looduse poolt inimese sisse peidetud programm. Mis lapsest peale on varjamatu ja nähtav. Kasvatamise käigus õnnestub täiskasvanutel laste loomulik liikumistarve tihtipeale pöördumatult kahjustada. Tihti öeldakse lastele mõeldamatult, et kuhu sa ometi ronid, mida sa küll jooksed jms. Tulemuseks on see, et teismelisi peab liikumisele juba sundima. Liikumistarbe unarusse jätmise
” Lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, ei ole mõttekas eristada intellektuaalset, füüsilist, sotsiaalset külge. Tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Rühmas on oluline roll keskkonna. Keskkond peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe o - 3,5-4,5 a kirjutamine o - 4-4,5 a kompimistaju arendamine o - 4,5-5,5 a lugemine ja matemaatika alged Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus;
vahetult kõrgenenud radiatsioonifoonile. Seoses tehnika arenguga (tuumaelektrijaamad, tuumakiirguse kasutamine meditsiinis jne) kasvab suurel määral radiatsioonioht ka bioloogilistele objektidele, sh inimesele. Seda võivad põhjustada võimalikud lekked tuumareaktorites, samuti mitmesugused radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed, mis satuvad loodusesse. Tuumakiirguse salakavalus peitub selles, et inimene pole võimeline oma meeleorganite abil seda kiirgust vahetult tajuma ning ohtu aimamata võib ta omandada haigusttekitava doosi. Just sellepärast tulebki siin abi otsida mõõteriistadelt dosimeetritelt. Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid
tulemusel neid tajutaksegi. Tegelikult on aga igale füüsikaslisele nähtusele olemas täiseti vett pidav teooria ja ka täiesti tõestatav arutelu. Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine, eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine. Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus, mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse. Seda erutust tajume valgusena. Keha näeme siis, kui valgus levib silma
Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult
kao. Kuna enamus meeli ja asjade tajumine on väga tugevalt seotud erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või
Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel)
eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse. Meeldejätmise edukus sõltub kui põhjalikult on materjali analüüsitud; tahtlikust tähelepanust - mida suurem on keskendumine, seda suurem on tõenäosus, et õpitav jääb paremini meelde; seostest juba mälus olemasolevaga midagi meelde jättes tuleks see integreerida olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi;
omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks:
aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul. Ainesidemos toetub oma filosoofilises arutlustes skepsise loojale Pyrrhonile. Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade segavus, erinevad subjektiivsed seisukohad, asjade erinev toime kvantumi ja ehituse poolest, kõige suhtelisus, muljete sagedus ja haruldus ning erinevus kasvatuses, harjumustes, kommetes, religioossetes ja filosoofilistes vaadetes. Kõik need loetletud tõsiasjad pidid küllaldaselt demonstreerima inimliku taju ja tunnetuse puudulikkust esemete tõelise olemuse teadasaamiseks.
· Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) · Sensibilisatsioon tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine
Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada, kas mõistust või meeli? · Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu kilpkonnale antakse väike edumaa. Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne
kolmandas linlasena ja neljandas sõbrana, siis seda saab käsitleda : a) sotsiaalse klassina c) sotsiaalse rollina b) võrdlusrühma liikmena d) tegevusvaldkondadena Maslow hierarhial on: a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on: a) ettekujutus ümbritsevast c) meeleorganite abil vastuvõetav maailmast informatsioon b) informatsiooni selekteerimine d) informatsiooni talletamine Hoiakute tunnuseks ei ole: a) õpitavus c) seotus vajadusega või huviga b) polaarsus d) stabiilsus Ostuetapiks ei ole: a) probleemi tunnetamine c) ostujärgne käitumine b) info kogumine d) ostmine 5
õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine. Neurogliia on närvisüsteemi kude, millel on mitu tugifunktsiooni, selle tähtsaimad ülesanded on närvijätkete elektriline isoleerimine, rakuvälise keskkonna reguleerimine ning kaitsefunktsioon. Millised on mälu protsessid? Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid: salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Salvestamine on meeleorganite poolt väliskeskkonnast vastuvõetud andmete muutmine vaimseteks kujunditeks. Meelespidamine on mälusse kodeeritud informatsiooni salvestamine ja talletamine, ning meenutamine on varasemalt omandatud informatsiooni mälust välja toomine. Fregus Craik ja Robert Lockhart jõudsid 1972. aastal järeldusele, et mälu savestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali töötlussügavusel. See tähendab, et mida põhjalikumalt
Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemi. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Tekib küsimus, kummad meid petavad-kas meeled või mõistus. Zenoni apooriad: Apooria- lahendamatu olukord, ummik. Apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele.
Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine · Meeleorganite töö halvenemine · Emotsionaalne mandumine · Sisenõrenäärmete talitluste muutus Vananemine ja DNA · DNA kahjustused Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks. · Kromosoomide telomeeride lühenemine Rakud kaotavad pooldumisvõime. Vananemise põhjused: · Pärilikkus · Päikesekiirgus · Toitumine · Haigused · Kiirgused · Olmemürgid · Kehaline aktiivsus
valik; samal põhjusel ülemineku taimsed toidud segatud viis soolte tähtaja lühendamine. Rakenduse relvarahu aidanud end kaitsta külma ja loomad. Sõna on kõige olulisem vahend inimeste, vanemate põlvkondade järgnes kogemuste edasiandmisel ja kasvatusest. Looduslik valik on järk-järgult kaotanud selle tähtsust inimühiskonna arengut. Tootmise riistu ja riistad, clenorazdelnaâ kõne ja zestid, miimika edendada aju ja meeleorganite tööprotsessi. Laienemised elavdasid tööjõu ja kõne parandamine. Kui morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste ülekandumine pärilik, võime ühistöö, mõtlesin ja kõne kunagi sooritanud pärandi vastu nüüd. Nende eriomaduste ajalooliselt kujunenud ning arenenud sotsiaalsed tegurid ja arendades iga inimese individuaalsetele arengu protsess ühiskonnas läbi kasvatuse ja hariduse mõju all. Niisiis, draiverid ning anthropogenesis olid bioloogilised tegurid (geneetiline
kolmandas linlasena ja neljandas sõbrana, siis seda saab käsitleda : a) sotsiaalse klassina c) sotsiaalse rollina b) võrdlusrühma liikmena d) tegevusvaldkondadena Maslow hierarhial on: a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on: a) ettekujutus ümbritsevast maailmast c) meeleorganite abil vastuvõetav b) informatsiooni selekteerimine informatsioon d) informatsiooni talletamine Hoiakute tunnuseks ei ole: a) õpitavus c) seotus vajadusega või huviga b) polaarsus d) stabiilsus Ostuetapiks ei ole: a) probleemi tunnetamine c) ostujärgne käitumine
Nii näiteks teavad professionaalsed golfi- ja pesapllimängijad hästi, kuidas hea löögi jaoks mingit liigutust teha, samas, kui paljude neil seda teistele seletada, siis oskavad vähesed öelda, mis see eriline on, mida nad teavad. ****slaid MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti
Sensoorsed protsessid reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse vahemikule, kitsale õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele. Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, ... * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani) Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või ei esinenud? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus. Nt
Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne) Sensibilisatsioon - tundlikkuse tugevnemine teise analüsaatori mõjutamise tulemusel (nägemine
!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka “ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? • Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t
Valgustusajastu aluseks oli eelkõige loodusteaduste areng. Tuntumad teaduse arendajad : Galileo Galilei - (1564-1642) heliotsentriline maailmapilt (päike on kõige keskel) sellest sai alguse jumala eituse kiire areng. René Descartes (1596-1650) rajas analüütilise geomeetria ja ta eesmärgiks oli matemaatilise tõsikindluse ülekandmine ka teistesse teadusvaldkondadesse. Tema oli ratsionalismi rajaja. (ratsionalismi vastand on empirism tõsikindlaid teadmisi saadakse läbi meeleorganite läbikogemisel. ,,Mõtlen, järelikult olen!"; ,,Kahtlen, järelikult olen!". Isaac Newton Loodusteaduse matemaatilised printsiibid. Prantsuse valgustusajastu Voltaire (1694-1778) Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga, ta oli deist deist ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse.
koha peal hoitakse või liiga tugevalt vajutatakse. Mida suurem on pöörete arv, seda kõrgem on kuumus - suurte pöörete korral 30000-40000 pööret minutis. Pihustusvedeliku abil kõrvaldatakse kõrgete pöörete arvu tõttu tekkiv kuumus probleemitult ja töödeldavat osa jahutatakse meeldivalt. Väheneb ka oht ülekuumenemisele ja põletuste tekkimisele. Eriti soovitavad on pihustustehnikaga aparaadid diabeetikutele ja teistele meeleorganite häiretega klientidele, kelle valutundlikkus on vähenenud või puudub üldse. Antud juhul võib hooldus viia selleni, et põletust märgatakse lihvimisel liiga hilja. 1.2.Kuidas tehnikud end täiendavad? Nii imamis- kui pihustustehnika pakuvad eeliseid teatud klientidele ja ka teatud töödele. Üks näide on seentest tugevasti kahjustunud küüntele. Siin võib kasutada võimaluse korral kombinatsiooni mõlemast tehnikast, mis on aegasäästev ja seega
Kauba kasutamisest, tootmisest ja ringlusest põhjustatud saastatus peavad olema minimaalsed. ·Ökonoomilised. Väljendavad kauba tootmise, ringluse ja tarbimise ökonoomilisi aspekte, nendele tehtud kulutusi, kauba kasutamisel saadud majanduslikku kasu ja kasu ning kulutuste suhet. 14. Kuidas kujuneb kauba kvaliteet? 15. Kuidas hinnata kvaliteedi? (Kvaliteedi hindamise meetodid). organoleptiline meetod. Üksikisik hindab kvaliteeti oma meeleorganite (nägemine, kuul-mine, haistmine, maitsmine, kompimine) abil, kasutades vajaduse korral lihtsaid tehnilisi vahendeid (luup, joonlaud, kaliiber jt.). Selle meetodi efektiivsus sõltub suuresti hindaja võimetest. Eriliste võimetega inimesed on hinnatud kvaliteedieksperdid; ekspertmeetod. Siin kasutatakse ekspertide rühma (üldjuhul 3-10 inimest) ning tema tööd korraldavat ja abistavat töörühma. Ekspertmeetodi objektiivsus on õigete tööpõhimõtete
o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda o Materjal salvestub konkreetse harjutamise käigus, Nt jalgrattasõit, noa ja kahvliga söömine jne · Mäluoperatsioonid o Salvestamine ehk kodeerimine- meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga Tähtis roll kordamisel Lühimällu salvestamisel annab hea tulemuse mehhaaniline ehk
käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad. Psühhofüüsika uurib, kuidas välise maailma stiimulid lähevad üle, muutuvad psüühilisteks protsessideks, missugune on füüsiliste stiimulite ja psüühika protsesside vahekord. Eristatakse aistingut ja taju. Aisting (ehk meel) on keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Eristatakse kontaktseid ja mittekontaktseid aistinguid ehk meeli. Kontaktsed meeled: Kinesteesia ja vestibulaarmeeled info organismi liikumisest ja paiknemisest ruumis, nahatundlikkus (puute-, soojus-, külma- ja valutundlikkus) ja maitsmismeel (hapu, magus, soolane, mõru). Mittekontaktsed meeled: haistmismeel ehk lõhnataju, kuulmine (helis eristatakse amplituudi, lainepikkust ja sagedust), nägemine (valguses
(selle kohta utles toomela, et kui see oli margitud, siis pidas ta seda oigeks ja kui oli markimata, siis oli ka oige) 8)Liigutuste programmeerimisel on ajupoolkerad seotud liigutatava kehapoolega jargmiselt a) parem ajupoolkera liigutab ainult vasakut kehapoolt b) parem ajupoolkera liigutab ainult paremat kehapoolt c) parem ajupoolkera liigutab vasaku kae sõrmi d) parem ajupoolkera liigutab parema kae sormi Toomela 1KT B rühm 1)Meeleorganite tood iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lavesid on erinevat tuupi. Absoluutne lavi on: a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas 2 stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul on organismile absoluutselt vajalik d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib stiimuli esinemisel 2)Silma reetina bipolaarsete rakkude ulesandeks on (õIGE VASTUS PUUDUB!)
annaabi.ee 
