objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju. Lisaks konkreetse meeleorganiga otseselt seotud tajudele on võimalik eristada tajusid, mille seos meeleorganiga on üsna kaudne või pole vastavat meeleorganit üldsegi suudetud avastada: objekti suurus, kaal, kuju, regulaarsus, mis tunnistab selle psüühilise protsessi keerulist organisatsiooni. Otseseid teadmisi täiendavad varasemad kogemused, nii et see on alati mõttekas ja täielik protsess ja seda saab väljendada sõnadega. Taju on väga valikuline,
- DNA aluste paardumine, on spetsiifiline A-T; G-C / FISH; EISH 30. Kas DNA aluste paardumisel on oluline DNA päritolu? - EI 31. Nimeta kolm etappi, millest sõltub mikrobioloogilise diagnostika edukus ?- proovi võtmisest; transpordist; uurimustulemuse tõlgendamisest ja aseptikast 32. Mis on seroloogilise reaktsiooni aluseks ja millised on selle kaks etappi (kirjelda lühidalt mõlemat etappi)?- AG-AK seostumine: Primaarreaktsioon- AG seostumine spets.AK, inimene oma meeleorganiga seda ei tunneta ja ta ei saa teada, kas AG reageeris AK või mitte sekundaarreaktsioon- primaarreaktsioonis tekkinud AG-AK kompleks muudetakse inimese meeleorganile tajutavaks 33. Kas serodiagnostikas määratakse antikehade või antigeenide esinemist uuritavas materjalis? Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist. 34. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?- vereseerumist 35. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene
annaabi.ee 
