põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalseim maailma tunnetamise vahend. · Suund ehk vaatleja asukoht ümbritsevate esemete suhtes. Kahe meeleorgani vahelisest disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud silmade erinevast ruumilisest asendist) on mõtet rääkida ka kuulmise juures. Suuna avastamise mehhanism on nii tundlik, et suudab kasutada juba paarikümne mikrosekundilist ajavahet. · Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis
Paneme erinevate Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke viis omadustega info kokku ja same uudse info. midagi kogeda on retseptorite vahendatud infot Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid töödeldes. Enesekogemus. Meil on eraldi: mina inimesel? Neid on mitu tüüpi. kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega mina, kes näeb. sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise V Mina ja ülemeeleline maailm
Selleks et uudne teadmine tekib, tuleb aktsepteerida, et kõik sõltub tõlgendamisest. Kuidas saada uusi asju? Pane olemasolevaid asju kokku nii nagu pole varem pandud. Selleks et teada saada, millest see keeruline asi tehtud on, tuleb see laiali lammutada. Paneme erinevate omadustega info kokku ja same uudse info. Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid inimesel? Neid on mitu tüüpi. 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel
Info salvestamine mälus Õppimise seisukohalt on kasulik vaadelda mälu kolmeetapilisena: 1. ultralühiajaline mälu (nägemisel ka ikoonmälu, kuulmisel kõlamälu), saab alguse tajust.; 2. lühimälu (ka lühiajaline mälu); 3. püsimälu (ka pikaajaline mälu); Nende etappide üle on kogu maailmas toimunud palju vaidlusi, kui kasutan neid etappe salvestusprotsessi selgitamiseks. Ultralühiajalise mälu puhul on tegemist välisärritaja või stiimuli registreerimisega vastava meeleorgani (sensoorse registri) poolt. Näiteks nägemismälus säilib nn toores ,,pilt" 0,2-0,4 sekundit. Ikoonmälu peetakse automaatseks, subjektist sõltumatuks ja tema mahuks on 4-5 sümbolit. (Ibid:40) Lühiajaline mälu. Nägemisinfo säilitamise aja suhtes lühimälus lähevad arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal
Jagatud – mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). [See on täidesaatev töömälu komponent?] (sisemine-väline) Sisemine – varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine) Väline – avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll. Ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus.
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori
molekulidele. Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, ... * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani) Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või ei esinenud? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste kirjeldus. Nt. Weberi seadus, mis kirjeldab stiimulite suuruse ja jnd (just noticeable difference) seost Sissejuhatus psühholoogiasse 5 Sissejuhatus psühholoogiasse 6 Nägemine
tarvis. Lisaks NEGATIIVSELE ADAPTATSIOONILE – tundlikkuse vähenemisele ärritaja mõjul – esineb ka POSITIIVSE ADAPTATSIOONI NÄHTUSEID. Tundlikkus võib suureneda ärritajatega kokkupuutumise mõjul. See toimub tavaliselt nõrkade ärritajate korral, tähelepanu abil, kesknärvisüsteemi seisundi kohaldamisel fokuseeritud tajuks. Tundlikkuse suurenemist nimetatakse SENSITISATSIOONIKS. Tundlikkust reguleerivad ka AKOMMODATSIOONIPROTSESSID – meeleorgani kohaldamine paremaks ärrituste vastuvõtuks. Näiteks silma läätse kumeruse muutmine nägemistervause tagamiseks vastavalt objekti kaugusele või kompimisliigutused parema haptilise tunnetuse tagamiseks. Aistingu teke vastusena ärritajale pole vahetu, viivituseta nähtus, vaid ajas küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse LATENTSIAJAKS. Sensoorsete protsesside psühholoogias tähistatakse erinevuste esinadamist ja
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess
kontrollseadistust). Liigid suunatuse järgi: Selektiivne– suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi. Jagatud– mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). Liigid sisemine-väline: Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis.
NT. 2. Jagatud (divided) mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine ("samaaegne" mitmete stiimulite teadvustamine). Nt Autoroolis räägid telefoniga. - Sisemine Välimine Sisemine(covert)varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda "sees" tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanu ressursi ümberjagamine) 8 Väline(overt)avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunasnt silmaliigutused objekti suunas. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused,
● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine. Valgust võtavad vastu fotoretseptorid
sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest · Aisting · Taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Kujutlus · Keel Aistingute läved: ) alumine absoluutne lävi, ) ülemine absoluutne lävi ) Eristuslävi Adaptatsioon- meeleorgani tundlikkuse muutumine Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise Taju omadused: · Püsivus e. Konstantsus · Valivus e. Selektiivsus · Mõtestatus · Kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju · Suunatavus Mälu põhiprotsessid: 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2
Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess
Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid (koguselisi). Rajajaks saksa teadlane Aistingu latents see periood, kui on aistingu eeldused (teadvustamata), toimub ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandmine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguga võtab aega...ja sel ajal on juba aistingu eeldused olemas. Adaptatsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel ( ntx valgustatud toast minek pimedassse tuppa , nägemisraskused) Positiivne tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel ntx pimedusadaptsioon,kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel Negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (ntx rock-kontserdilt tulles ei märka linnulaulu)
informatiivsed tunnused. Kontrastiefekt – mitme sama modaalsusega ärritaja objektiivse erinevuse subjektiivne võimendamine tänu ajalisele või ruumilisele lähedusele (simultaankontrast, suktsessiivkontrast), nt pärast magusat tundub hapu jook hapum kui muidu. Assimilatsioon – erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Erutuslävede kõrgendamine ja otstarbeka info vastuvõtt Adaptatsioon - meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. – positiivne – tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel. – negatiivne – tundlikkuse nürinemine või täielik kadumine kestval või tugeval ärritusel. Sensibilisatsioon – tundlikkuse kõrgenemine motivatsiooni, harjutamise, analüsaatorite vastastikuse mõju tagajärjel, kompensatsioon.
suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevus geomeetriliselt. isiksuse põhiseadumused isiksuse põhiseadmus on inimese suhtleiselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda.... ja kuskilt ma lugesin ,et siin all mõeldakse seda suurt 5 et avatus on seadumus suhelda teistega või midagi sellist Vt Adaptatsioon Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse ärritaja toimel või selle puudumisel. Konkreetsel hetkel iseloomustab inimest tundlikkuse tase, aga see pole fikseeritud, kõigub, võib pidevalt ühes kindlas suunas liikuda ära, eelkõige siis kui keskkonnaärritajate tase muutub, tugevamaks minnes meie tundlikkus väheneb, läve tõuseb, ,,kanal ummistub", tugeva valguse korral tundlikkus valgusele läheb tuimemaks, läved kasvavad
Ja kõigi nende kvaliteetide ideede tõttu, mis end minu mõtlemisele pakkusid ja mida ma rangelt võttes ainsana vahetult aistisin, arvasin mõningase põhjendatusega, et tajun asju, mis on minu mõtlemisest täiesti erinevad nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad; sest ma kogesin, et nad tulevad minu juurde ilma igasuguse nõusolekuta, nõnda et ma ei olnud võimeline ühtki objekti tajuma, isegi kui tahtsin, ilma et see objekt ei oleks meeleorgani juures, ja ma ei olnud võimeline ka mitte tajuma, kui ta juures oli. Ja kuna aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad ning omal moel ka selgepiirilisemad kui ükski neist ideedest, mida ma välja mõtlesin teadlikult ja kaalutletult mediteerides või mida märkasin olevat vermitud mu mällu, siis näis võimatu, et nad võiksid tulla minust enesest; ja seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest. Ja kuna minu teadmine
infotöötlustasandid. Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ja tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol,
Aistingu latents e viivis. Aisting on ajaline protsess, ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ja tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata. See on aistingu latentne periood. Erinevate aistinguliikide puhul on see erinev. Adaptsioon analüsaatori tundlikkuse muutumises on eriline koht adaptsioonile. meeleorgani tundlikkuse muutumine pikema aegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (silmade kohanemine pimedusega jms) Positiivne adaptsioon tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon; kuulmisadaptsioon vaikuses viibimisel. Negatiivne adaptsioon Aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (riidesoleku tunne puudub puuteaistingu näol, rock-kontserdilt
Suur annus võib põhjustada teadvuse kao ja hingamise seiskumise. GHB pikaajaline toime GHB pikaajaline kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust. GHB võib põhjustada raskeid mürgistusi, millega võib kaasneda surm. GHB manustamine koos alkoholiga suurendab raske mürgistuse ohtu. HALLUTSINOGEENID hallotsinogeense toimega uimastid e psühhedeelikumid Hallucinatio- sonimine ladina keeles- haiguslik tajuelamus ilma meeleorgani välise ärrituseta. illusioon- nt. Asfaldil kuuma õhu tulemusena virvendus. LSD (slängis: reis, trip, paber, dots, hape, acid, ruut, plaaster, L) LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) on looduslikult tungalteras leiduv aine. Koosneb ka Meskaliinist, Psilotsübiinist ja Fentsüklidiinist (PCP). Looduslik allikas TUNGALTERA- parasiitseen, mis on nakatanud rukipea viljatera. Tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD-d. LSD
kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Ajukoore analüütiline tegevus seisneb aferentseid teid mööda saabuvate signaalide vastuvõtus ja analüüsimises. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero- ja interoretseptoritelt. Närvikiud, mis signaale kannavad, suunduvad suurte poolkerade koore vastava primaarse välja juurde, kus asetseb analüsaatori (meeleorgani) kõige kõrgem osa. Liigutuste koordinatsioon ja nende kasutamine organismi kui terviku käitumises saavutatakse koore mitmete piirkondade kollektiivse talitlusega. Signaalide vastuvõtt: - Lihaste, kõõluste ja sideaparaadi proprioretseptoritelt tagumine ja eesmine tsentraalkäär,aga ka teised ajukoore piirkonnad. - Nägemisfunktsioon kuklasagar - Kuulmisfunktsioon oimusagarad
mõttetegevus Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia Tajumishäired - Tajumine – protsess mille käigus saadakse teadlikuks informatsioonist mida vahendavad sensoorsed organid - Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne stimulatsioon on alanenud - Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju - Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik ei ole võimeline eristama neid reaalsusest - Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad
suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. 25 Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon meeleorgani tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru
kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Meetodid sensoorse tundlikkuse ja vastuse kriteeriumi eristamiseks. Aisting on ajaline protsess- võtab aega, aistingu eeldused on reaalselt olemas, kuid teadvustamata- latentne (varjatud) periood. Meelte tundlikkus sõltub inimese east. Psühhofüüsikalised funktsioonid Signaalide avastamise teooria: signaal ja müra, kallutused Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse ärritaja toimel või selle puudumisel. Konkreetsel hetkel iseloomustab inimest tundlikkuse tase, aga see pole fikseeritud, kõigub, võib pidevalt ühes kindlas suunas liikuda ära, eelkõige siis kui keskkonnaärritajate tase muutub, tugevamaks minnes meie tundlikkus väheneb, läve tõuseb, ,,kanal ummistub", tugeva valguse korral tundlikkus valgusele läheb tuimemaks, läved kasvavad. Protsess, kus aistingu tundlikkus muutub vastavalt
suudetakse aistida. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teistpidi – suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.Ülemise ja alumise absoluutse läve kõrgus on muutlik. Analüsaatori tundlikkus emuutumises omab erilise koha adaptatsioon – meeleorgani tundlikkusemuutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. (nt silmade kohanemine pimedusega, või pikaaega viibides täissuitsetatud ruumis nõrgeneb haistmismeele tundlikkus). Adaptatsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ääritajate aistmise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru
Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Aistingu eeldused on sel ajal reaalselt olemas, kuid teadvustamata.<- aistingute latentne e varjatud periood Meelte tundlikkus on sõltuv inimese east. Keskea ületamisel hakkab sensoorne tundlikkus kahanema. Adaptsioon meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Adapstioon jaguneb: positiivne tundlikkuse suurenemine
Aistingu tunnetuse aluseks on tsentraalsed protsessid, mis ajus toimuvad. Paljudel juhtudel pole väliseid vastuse märke näha. Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks? see on aistingu mehhanismide abil toimub ärritaja vastu võtmine, mida elatakse läbi aga subsenssoorselt ehk mitte-teadlikult. Mõni ärritaja kutsub esile automaatse refleksi. Mõni ärritaja aga tekitab pikaajalisel toimel või selle puudumisel meeleorgani tundlikkuse muutumise. Tegemist on adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate ärritajate aistimise intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Aistimine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult
Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (16321704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene valge leht (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Tuleb eristada: distaalset stiimulit (distal stimulus), mis kuulub välisesse maailma ja on meist seega kaugemal proksimaalset stiimulit (proximal stimulus), mis on füüsilise stiimuli peegeldus vastava meeleorgani retseptoritel.Ainus viis saamaks infot väljaspool asetsevate distaalsete stiimulite kohta, on proksimaalsete stiimulite abil, mis esimesi põhjustavad. See seisukoht tekitab probleeme, kuna me tajume palju omadusi (nt. sügavus, objektide muutumatu suurus ja vorm jm.; vt. selliste erinevate objektide projektsioon, mis kõik tekitavad sarnase võrkkestakujutise), mis ei sisaldu proksimaalses stiimulis.Kuidas aga nähakse sügavust, suurust