Eesti kirjanduse ajalugu I
E. arengut meeleolurikka ja psühholoogiliselt
lüürikat keskset osa nimetatud igatsusluuleks. vaatluselt teravdatud novelli poole näitavad kogud
Selles esineb sümboleid (lillesümbol "Ma tunnen "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas"(1913). I
lillesid")E. tõstab esile üksikuid objekte või detaile maailmasõja ajal jõudis maapaos viibiv Tuglas
ja ühendab need oma tundeväljenduses uude loomingujärku, mille juhatas sisse romaan
meeleolukateks kõlaseosteks. E. on Liivi "Felix Ormusson"(1915). Novellikogudel
kõlasümboolika edasiarendaja. Uus "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine
maailmanägemine, indiviidikeskus, inimese on ühine esteetiline põhialus, kuigi üksikud
üksildus ja eemaldumine traditsioonilistest novellid on suurte erinevustega. Kirjaniku
väärtustest tulevad E. luules esile