19.20. oktoobril 2006 tegi kuninganna Elizabeth II riigivisiidi Eestisse . Elizabeth II annetas Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele Bathi ordeni rüütli suurristi ja sai presidendiltMaarjamaa risti keti . Kuninganna Elizabeth II vastuvõtt Raekoja platsil (21.10.2006) Kuninganna Elizabeth II tervitamiseks Tallinna Raekoja platsil korraldatud pidu `Eesti laulab` tõi kokku enam kui seitsmesajaliikmelise koori ja tuhandeid huvilisi, kes vaheldumisi rõõmust kiljusid ning meeleliigutusest pisara poetasid. Varahommikul oli linn kõikjal täis helikopterite müra. Kogu Tallinn paistis olevat elevuses peagi algava kontserdi pärast. Minu jaoks oli see kontsert eriti põnev, sest ma laulsin seal kooris ka ise. Väga vägev tunne oli vara hommikul kodust välja astuda mõeldes, et mõne tunni pärast olen ma selle kuulsa kuninganna oma silmaga ära näinud. Pikalt-pikalt oli vaja seista turvakontrolli järjekorras, kuid eesolev sündmus tegi ootamise palju lihtsamaks.
peab aegsasti kaitsma! Müüd tuli mulle meelde, et see mees oli ennast kaheksa päeva eest ristida lasknud, sestap lõin käega ja jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega peame talitama niisamuti, nagu meiega talitab Jumal, kes teeb meid kõige õnnelikumaks siis, kui laseb meid heatahtlikus pettekujutelus eluteed tallata. Lk. 64- Palverändaja ei leia Pühamaal nii palju usuliste mälestuste paiku, ja vaevalt ta hing pühalikust meeleliigutusest nii pakil on. Lk. 76- Ma austan religiooni, seda Sa tead, ma mõistan, et ta on mõnelegi nõrkejale kosutuseks. Ainult, et kas ta võib seda olla, kas ta peab olema seda igaühele? Kui sa vaatad suurt maailma, siis näed tuhandeid, kellele ta seda pole olnud, tuhandeid, kellele ta seda ei hakka olema, ei jutlustatuna aga jutlustamata, ja peab ta seda siis olema mulle? Kas ei ütle jumalapoeg ise, et tema juurde jõuavad need, keda Isa talle on andnud? Aga kui mina ei ole talle antud
erinevamates tähendustes. Armastusteema läbib kirjaniku loomingut tervenisti, arenedes, süvenedes ja varieerudes. See hõlmab mehe ja naise vastastikkust tunnet, armastust lapse, kodu, ema ja isa vastu, looduse, kodumaa ja oma rahva vastu, hella suhtumist kogu maailmasse ja kõigisse headesse inimestesse. Karges, kujundi- ja vorminõtkes, hingesügavusi puudutavas värsis avanevad armastustunde ülendavad rikkused õrnast igatsusest, meeleliigutusest, kahtlustest ja jagamisrõõmust kuni meelelise kire uimani. Ellen Niidu ehedas siiras armastusluules saab väljenduse ka tunde enese muutumine ajas, armastuse pidu ja argipäev. Rõõmus ning helge kahekesi-olemise ja jäämise hoog asendub leebe mõtlikkusega, mis oskab hinnata ka väikseid ande ja tähelepanuavaldusi, kus iga päev ja iga hetk saavad väärtuseks. Mehe ja naise armastuse juurde kuuluvad perekond, lapsed ja kodu.
Viis nad Issõk-Kuli äärde. Pani nad sinna elama: elage siin 1000 aastat. Siiski hakkasid inimesed maraleid küttima, nende sarvadega kaubitsema. Maralid põgenesid. Marali ema öelnud, et ta ei tule iialgi tagasi". Ühel päeval oli vanaisa tütremees Orozkuliga metsas (too oli metsavaht), kus nad vedasid männipalke. Üks palk pääses veerema. Samal momendil nägi Momun hirveema, mis tähendas tema meelest: hirved oli siia maanurka tagasi tulnud, inimestele oli antud uus võimalus... Meeleliigutusest tuli talle koguni pisar silma... Orozkul ei mõistnud äia: näeb hirve, kohe pisar silmas. Hiljem läks Orozkul oma kambakaaslastega hirveema küttima. Ta läkski korda hirveema maha lasta. Jahipeal sundis ta osalema ning jooma ka vanaisa, kes muidu ei joonud, ning ka haigevoodis naiseõe poega103. Jahipidu lõppes emamarali surmast vapustatud poisi jaoks traagiliselt: ta uppus külmas Issõk-Kuli järve vees, ujudes valge laeva poole. Teel järveni astus ta hoovis üle vanaisa, kes
annaabi.ee 
