RETOORIKA AJALOOST
saanud. (Krips 2010: 165)
Tema kõne elavus on saadud rahvaühise keele kasutamise kaudu. Kreeka sõnade ta
kasutas harva. Mõnikord koosneb tema kõne lühikestest lihtsatest lausetest, mõnikord
asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis
Demosthenesit.
Parim kõnemees on Cicero arvates see, kes rääkides kuulajate vaimu nii harib, lõbustab
kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja
meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis
taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja
vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks
mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10)
7. Quintilianus
Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema
retoorilised ideed erinevad õpetaja retoorilistest ideedest. Neil on pedagoogiline fookus:
annaabi.ee 
