Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja
kahjuks on mõjutatud ja pole adekvaatsed. Jälle toon näiteks pronksiöö, kus Vene uudistesaated näitasid eestlasti üdini halbadena ja venelasi selles valguses, nagu nad oleksid vastu tahtmist kistud eestlaste vägivalla keerisesse. Kuid kas Eesti riik siis ei üritagi venelasi rohkem adekvaatseid uudiseid jälgima panna?Nad vajavad emakeelset infokanalit. Eesti endi uudiseid? Sellejaoks on tehtud palju saateid, näiteks venekeelne Aktuaalne Kaamera või siis Kanal2 meelelahutussaade Subboteja. Samas on venekeelsele elanikkonnale antud võimalus õppida tasuta Eesti keelt. B. Brecht (1898-1956) -Sündis 10. Veebruaril Augsburgis, paberivabriku ametniku peres. -Töötas sõjaväehaiglas arstina -Ülikoolis innustus marksistlkest ideedest -Huvi kirjanduse vastu tekkis ülikoolis -Eepilise draama rajaja -Oli ka lavastaja,luuletaja, teatri uuendaja -1924-1933 elas ta Berliinis -1941 asus elama USAsse -1949 Suundus tagasi Berliini -Suri 14. August 1956 infarkti
(Hennoste 2003: 6) Kõige rohkem on uuritud häälikuid, mida saab vahetada nii, et sõna tähendust või grammatilist vormi ei muudeta. Inimesi püütakse grupeerida selle järgi, missuguseid variante nad kasutavad, kui palju ning miks nad neid kasutavad. (Hennoste 2003: 6) 2.1. Analüüsitavad keelejooned 7 Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaade, siis on ka saatejuhtide kõnestiil vaba, nt kasutatakse slängisõnu. Minu valitud saatelõigud on poolstruktureeritud intervjuud, st neil on küll kindel vestlusteema ette nähtud, ent intervjuu pidamise vorm on vaba ning teksti maha ei loeta. Selline vorm toob kaasa vaba keelekasutuse, nii et intervjuudes esines erinevaid argiseid keelejooni. Kuulates Jüri Muttika intervjuusid, tõusid esile järgnevad keelejooned: a) küsipartikli või asemel võ,
annaabi.ee 
