neurootilisus. Teiste inimestega suhtlemises on väga edukad ekstravertsed ja sotsiaalsed inimesed. Mõningaid probleeme on neurootilistel ja avatud inimestel. Konfliktide lahendamisel haaravad ekstraverdid sageli pigem initsiatiivi ning suruvad oma arvamuse peale, sotsiaalsed inimesed püüavad seevastu iga hinna eest konfliktidest hoiduda ning neurootilistel inimestel on konfliktidega raske toime tulla. Tööalane tegevus on suhteliselt edukam ekstravertsetel, sotsiaalsetel ja meelekindlatel inimestel. Neurootilised inimesed on pigem tööga rahulolematud ja vähem edukad. Suure Viisiku meetodit on võrreldes teiste isiksuseomaduste mõõtmise meetoditega positiivselt esile tõestetud. Arvatakse näiteks, et Suure Viisiku skaalade väärtused on konkreetsel inimesel elu jooksul küllaltki püsivad. Lühiajaliselt võivad Suure Viisiku tulemused küll veidi muutuda, näiteks sõltuvalt meeleolust. Pikaajalised uurimused näitavad aga, et isegi kümnete aastate möödumisel ei
sarnaste strateegiate eelistamine. T.stiil ei väljendu väga paindlikel inimestel, eelkooliealistel, täiesti uudes olukorras olijatel. Meestel pigem võitle-ja-põgene, naistel pigem hoolitse-ja-sõbrune- käitumine. Kohanemisnäitajad: psühholoogiline heaolu (ja heaolutaseme muutus!), hakkamasaamine sotsiaalses elus, kehaline tervis. Termani pikaajaline uurimus: isiksuseomaduste mõju elueale ja tervisele. Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad) Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks.
annaabi.ee 
