Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus)
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise
soolade ja vee väljutamine Närvisüsteem Kesknärvisüsteem,piirdesüstee ifojuhtimine,kesknärvisüsteemi, m,närvirakud selle töötlemine ja vastuse saatmine lihastesse või sisenäärmetesse. Meeleelundkond Nina, Meeleelundites asuvad keelel,silmad,kõrvades,nahas spetsiifilised retseptorid,mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks.
NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid
maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm on nägemiselund. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise
Ül.-liigutused Nt:sidelihaskude,vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud Sidelihaskude Leidub-siseelundite seintes Iseloomustus-aeglased tahtele allumatud kokkutõmbed Ül.-siseelundite seinte liikumine Vöötlihaskude Leidub-skeleti lihastes Iseloomustus-vöödilised lihaskiud,kiired tahtele alluvad kokkutõmbed Ül.-keha liikumine Südamelihaskoe rakud Leidub-südame seinas Iseloomustus-rütmilised , automaatsed , tahtele allumatud kokkutõmbed Närvikude Leidub-närvisüsteemis , meeleelundites Iseloomustus-tähtja kujuga jätketega rakud Ül.-info vastuvõtmine , saatmine , töötlemine Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond
Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne- primaarsest mälust koramise ja harjutamise teel b) tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt. nimi
Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused. Närvisüsteem võimaldab: Koguda infot. Meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi KNS.Kordineerida infot. KNS saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil
tagasi kehasse. NÄRVIRAKUD Närvisüsteemi ehitusüksused on närvirakud. Nende ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist.
halvendab arusaamist teise kõnest, esineb vääriti kuulmist jne. See aga raskendab kaasinimestega suhtlemist. Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast 2.2. Nägemine Nägemises algavad involutsiooninähud paiguti üsna varakult. Tekib lugemisel või töö juures mingi objekti pikaajalisel teraval jälgimisel aina kiiremini väsimus. Väheneb võime mingit eset kontsentreeritud tähelepanuga vaadelda. Ka teises meeleelundites on täheldatavad aastatega pikkamööda arenevad involutsiooninähud: ärritese vastuvõime nõrgeneb ja muutub ebatäpseks. Vanuril võib leida nahatundlikkuse, maitse- ja haistmisteravuse nõrgenemist. Märgatavad individuaalsed erinevused ilmnevad nii hästi muutuste ulatuses kui ka nende subjektiivses tunnetamises. 2.3. Mälu Üks kesksemaid vananemisega kaasnevaid psüühikamuutusi on mälu nõrgenemine. Peamiselt kannatab õppimisvõime, s. t
vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt
....................................................9 Meeleelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitad kontakt keskkonnaga ning need on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on
tingimatuid reflekse. Närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks. Kõik närvid kokku moodustavad piirdenärvisüsteemi. Närvid sisaldavad kahesuguseid kiudusid. Ühed närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Need kiud moodustavad aferentse närvisüsteemi. Meelelelunditest tulev informatsioon liigub mööda aferentse närvisüsteemi kiudusid mööda seljaajju ja sealt edasi peaajju. Meeleelundites on palju retseptoreid, mis on spetsialiseerunud vastu võtma ärritusi. Seega on retseptorid samuti aferentse närvisüsteemi osad. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka elundite talitluse muutustena.
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Silma ehitus Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid
Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik. · Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine)
Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest Silmakestad jagunevad fibroorkestaks ja soonkestaks
· külma-kuuma; · karedust jms. Silm näeb, kõrvad kuulevad, nahk kombib. Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad st heastavad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi
Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon(kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon). Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms . Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi . Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega deprivatsioon võib esile kutsuda rahutust, keskendumishäireid, hallutsinatsioone,
neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses
reaktsioone 4) Regulatoorne f. sisenõrenäärmete poolt sünteesitakse valgulise iseloomuga hormoone. Hormoonid lähevad näärmetest verre ning reguleerivad ainevahetusfunktsioone 5) Energeetiline f. organismi päevasest energiavajadusest täidetakse 12% valkudega 6) Kaitsef. antikehade moodustamine 7) Transportiv f. hemoglobiin transpordib hapnikku 8) Kineetiline f. - edasiandmine pärilikult 9) Retseptoorne f. meeleelundites on erilised valgustundlikud molekulid SAHHARIIDID 11. Sahhariidid e. süsivesikud süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad ühendid. Neid leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 12. Sahhariidide klassifikatsioon. 3 suurt rühma: 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud 3-6 süsinikku (C6H12O6 glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist
Valmivad harkelundis Valmivad lümfisõlmedes Jagunevad: T-tapjad ja T-abistajad Arenevad luuüdis B rakkude abistamine Antikehade tootmine Organismi viirusnakatunud rakkude hävitamine MÄLU (kujuneb ajukoores) Lühimälu Püsimälu Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaalne Info meeleelundites Sensoorse mälu Primaarsest mälust Info, mis üldjuhul ei ümbersõnastamie kordamise ja unune (nimi) (sõnadesse, harjutamise teel kujunditesse) Unustamine-on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist ja kahaneb aja möödudes. Kiiremini unustatakse mõtestamata info. Vananemine ja kesknärvisüsteem: Unehäired Tähelepanuvõime halvenemine
Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. SILM : Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. · Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. · Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut,
Tüübid: Sensoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemi Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist rakkudeni Vaheneuronid nende vahel Sõltuvalt jätkete arvust: multipolaarsed neuronid enamik neuronitest (seljaaju, peaaju) bipolaarsed neuronid nt võrkkestas ja sisekõrva ganglionides pseudo-unipolaarsed neuronid osad spinaalganglionide rakud unipolaarsed neuronid ühe jätkega, meeleelundites (silma võrkkest) 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis: o astrotsüüdid Puhastavad neuronite mikrokeskkonda Vigastuse korral moodustavad armkoe Toestavad o ependüümi rakud produtseerivad ajuvedelikku o oligodendrotsüüdid Toestavad ja isoleerivad
Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides) o pseudo-unipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (osad spinaalganglionide neuronid) o unipolaarsed neuronid üks akson (meeleelundites sensoorsed neuronid, nt silma võrkkest) 25. Erutuse tekkimine ja levimine, aktsioonipotentsiaal Selleks, et edastada informatsiooni ja käsklusi kasutavad rakud elektrilisi signaale e närviimpulsse, mida nimetatakse aktsioonispiraalideks Puhkeseisundis on neuroni rakumembraan polariseeritud Rakumembraanis on kanalid, mis avanevad või sulguvad vastavalt signaalideel, mis nad saavad
Somaatiline e kehaline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskkonnast saadud infole. Suuremast osast tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused. Kuidas saad vähendada peapõrutuse saamise ohtu? Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt
c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest Sünaps -on kontakt kahe neuroni vahel. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne. Refleks- vastus signaalile, mis antud läbi kesknärvisüsteemi. Refleksikaar- erutus kulgeb mööda refleksikaart
maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on
tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid. 5.1 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub meeleelundites närviimpulssideks, mis kulgevad kesknärvisüsteemi tõusev juhtimine. Sensoorsete protsesside poolt vahendatud info modifitseerimine kesknärvisüsteemis tekitab taju. 2. Mäluprotsessid. Ärritajate, näiteks ekstis olevate tähtede äratundmine nõuab juba vastuvõetud teabe sidumist mälus oleva infoga. Info teadvuses säilitamist valiku, mõttes toimuva kordamise või millegi muu tarbeks nimetatakse töömäluks. Kasutad
saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või sündroom - seisund, mil aju on eraldatud keskkonnast sellisel määral, et ajju ei saabu ühtegi välisimpulssi (1). Lühiajalist sensoorset deprivatsiooni kasutatakse rahunemiseks, pikema kestusega
Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk. Loomade närvisüsteemid on võrgustikud, mis koosnevad sensoorsetest, vahe- ja motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini.
· NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitlust vastavalt elukeskkonnas toimuvatele muutustele. · Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju seal toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvid). · Meeleelundites asuvad spetsiifilised retseptorrakud, mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks. · SISENÕRESÜSTEEM · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu,
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
postsünaptiline membraan c) Retseptor - on aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nad paiknevad nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptor - võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest. d) Sünaps - Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakti kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise
Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 58."Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni põhjustavad aktsioonipotentsiaalid lihases eneses olevates rütmurrakkudes (siseelundid, mao- ja soolesein, sapiteede, kusepõie ja emaka seinad)." TÕENE 59.Millised alltoodud väidetest erutuse leviku kohta närvikoes on tõesed?
2.)piirdenärvisüsteem-närvid kogu kehas. Kesknärvisüsteem. 1.peaaju-suurem osa. Kontrollib kogu organismi talitlust. Koosneb närvirakkudest. Ajus võib eristada hallainet (närvirakkude kehad) ja valgeainet (närvirakkude jätked) peaajust väljub 12 paari peaaju närve. A.)suuraju-peaaju suurim osa, 2 poolkera, suuraju katab ajukoor (3mm paks, kurruline). Siia talletatakse kõik mõtted, mälestused, emotsioonid, mälu. Suuraju sünteesib ja talletab meeleelundites infot. B.)väikeaju-kooskõlastab liigutusi, lihased. C.)keskaju-edastab infot suurajust seljaajju. Lihastoonuse säilitamine. D.)vaheaju-regul. Ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. E.)piklik aju-ühendab peaaju seljaajuga. Juhib hingamist ja südametegevust. 2.seljaaju-asub selgrookanalis. Keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Seljaajust väljub 31 paari seljaaju närve. Nendes on 2. Sorti närvikiude:
treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku - mitokondrite arv lihasrakkudes suureneb. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja hemoglobiiniga sarnanevat müoglobiini; suureneb verekapillaaride hulk lihastes - see parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem (NS) võimaldab meil: 1) koguda infot – meeleelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli kas väliskeskkonnast või organismi sisekeskkonnast. Retseptoritelt saadud signaal antakse edasi KNS-i. 2) koordineerida infot – KNS-i saabub info sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsused, mida selle infoga peale hakata. Otsused tuginevad sageli mälule, talletatud kogemusele. 3) anda info edasi efektoritele st lihastele ja näärmetele.
Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks 20. Mis on sünaps? Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Kõige laiemalt võib närvisüsteemi (NS) jagada somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks 23. Mis on seljaaju ülesandeks? Seljaaju ülesandeks on saata teateid peaajju ja sealt tagasi, peaaju asub koljuõõnes. 24. Milliste protsessidega on seotud ajukoor? Suuraju koosneb kahest poolkerast. Neid poolkerasid katab ajukoor, mis on kesknärvisüsteemi arenenuim osa
Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus * närviimpulsside teke ja ülesanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) * rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine Denaturatsioon-valgu bioaktiivuse kadumine ( temperatuur, vibratisoon, ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus) Renaturatsioon-fibrille rohkem, kui vanemal loomal. Valgu bioaktiivuse taastamine 5. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpetiidahelas(-tes)
Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot. Meeleelundites ärritusele reageerivad, närviimpulssideks muutvaid ja impulsse KNS suunavad rakud on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele. * mehanoretseptorid – reageerivad mehaanilistele muutustele (rõhk, väänamine) * termoretseptorid – reageerivad temperatuuri vahetusele
annaabi.ee 
