..................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiselt nahas paiknevad mikroskoopilised moodustised
Kesknärvisüsteem ja tema osad. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest.
Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast
NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem: (Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. -kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju (juhib ja kontrollib organismi talitust) ja seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne
Peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on
NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik.
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb
Väikeaju * reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalutunnet Seljaaju – vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib tahtele allumatuid liigutusi Kiire reageerimine hädaolukorras ja kaasasündinud refleksid = seljaaju Kesknärvisüsteemi ülesanne – juhib kogu organismi tegevust =kooskõlastab erinevate kehaosade tegevust, võtab vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsib ja edastab info organitele Närviimpulss – närvirakus tekkiv nõrk elektriline signaal info liikumiseks Piirdenärvisüsteem – närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega ja edastab infot Piirdenärvisüsteem jaguneb – somaatiline ja autonoomne närvisüsteem
Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või
Inimene- kõrgem närvisüsteem 1. Närvisüst. võimaldab: 1)koguda informatsiooni 2)koordineerida informatsiooni 3) anda info. edasi efektoritele:lihastele ja näärmetele 2. informatsiooni algühikuks on NEURON 3. sünapsites on võimalik signaali ülekannet mõjutada 4. Aju salvestab ainult väikese osa saabunud inform-st 5. meeleelunditelt saadud inform. salvestatakse lühimällu või püsimälusse 6. sõnaliselt kodeeritav osa infost salvestatakse mõneks millisekundiks Sensoorsesse mällu ja sealt primaarsesse mällu,säilub seal ajalises järjestuses mõned sekundid ja on kasutatav 7. harjutamine kergendab ülekannet primaarsest mälust sekundaatsesse mällu. 8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10
Hiljem toimuvad liigutused juba automaatselt. 1.1 NÄRVISÜSTEEM 4 Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema
* kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas; * võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni; * filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist); * töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel; * on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse. Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Silmatorkavaim rütm on ööpäevarütm.
· Jaotub kaheks: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb · Õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahelm, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagarjärjel ei kannata. · Kesknärvisüsteemis saab eristada:
Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis lähtuvad peaajust ja seljaajust. Närvisüsteemi ülesandeks on reguleerida organismi talitlusi, kooskõlastada organismi kõikide elundite tööd ning närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e
Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Lahkumisefekt - ... 8. Ühenda taju omadus ja sellele vastav kirjeldus. 1.Valivus ehk A) Tajutakse üldjuhul selgemini neid objekte või nähtusi, selektiivsus millel on mingi tähendus või mõte 2.Kogemuste, hoiakute B) Tajutakse objekti muutumatuna sõltumata sellest, et ja emotsioonide mõju kontekst on muutunud 3.Püsivus ehk C)Peale meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul konstantsus tähtsad ka varasemad kogemused 4.Mõtestatus D)Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus 2 1.D 2.C 3.B 4.A9.Vasta küsimustele. (Lisalehele v vihikusse) 1. Kuidas saab reklaamis või müügitöös kasutada taju omadusi inimeste mõjutamiseks? Kirjelda reklaami ja kaubandusettevõtete mõjutamismehhanisme tarbijate ostukäitumise suunamiseks?
Tehakse vahet lühi- ja püsimälul. Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav , liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu
presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt. Keskses otsmikukäärus kirjutamisväli ja alumises otsmikukäärus motoorne kõneväli. Sensoorsed väljad (Sensoorsed väljad võtavad vastu ning töötlevad meeleelunditelt saabuvat informatsiooni) Ajukoore sensoorsed väljad asuvad eelkõige posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Seal paiknevad temperatuuri-, kompimis-, valu-, ning lihas- ja liigestundlikkuse piirkonnad.Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub kuklasagara piirkonnas
taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. Pidurdusstaadium kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. _ Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) _ Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) _ On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn
lihaste ja vere vahel. 39. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Peaaju ja seljaaju ülesanneteks on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohandeda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavatele kehaosadele. Peaaju juhib ja kontrollib organismi talitust. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 40. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel
keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse millisekunditeks sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse, sealt edasi sekundaarsesse mällu. Primaarses mälus salvestatakse informatsioon ajalises järjestuses, unustamine toimub salvestatud teabe asendamisel uuega. Primaarse mälu mahu tõttu on selle kestus lühike (sekundid). Sekundaarses mälus säilib informatsioon pikema aja jooksul ning on kasutatav meenutamiseks
Paraneb gaasivahetus töötavate lihaste ja vere vahel. 40. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Peaaju ja seljaaju ülesanneteks on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohandeda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavatele kehaosadele. Peaaju juhib ja kontrollib organismi talitust. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 41. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel?
Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa
Peaaju Närvisüsteem jagatakse kaheks: 13. Kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju. Seljaaju: närvikiudude kimp, mis asub selgrookanalis ja mille ül on varustada peaaju infoga, mis on kehas toimunud. Kui seljaaju ei funka ole invaliid. Seljaaju tasandil paiknevad ka käitumisviisid e refleksid. 14. Piirdenärvisüsteem: jagatakse: 2.1.somaatiline info tuleb meeleelunditelt ja läheb kesknärvisüsteemi. Ül on ka tahtlike liigutuste juhtimine. 1.2. vegetatiivne ül hoida teatud organid koguaeg töös. Ohuolukorras peab see muutma kogu organismi aktiivseks ja pärast maha rahustama. Peaaju: uuritakse EEGga elektroensefogrammiga. Saab uurida aju elektrilist aktiivsust. Langetõbi. Tänapäeval on leiutatud ka kompuutertomograafia. Piklikaju üks vanemaid osasid, ül hingamise ja vereringe reguleerimine. See elulise tähtsusega
Keskajus asub pupillirefleksi keskus. Mustaju kaudu reguleeritakse neelamis ja mälumisliigutusi. Punatuum seostub punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ning väikeaju kaudu seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega, mille abil korrigeeritakse lihastoonust. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, mida läbivad nägemis-ja kuulmismeele tee. Lisaks asuvad talamuses piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist.
ühendatud poolkerast. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavandamine. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest, mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Hüpotalamus on neuraalse ja humoraalse regulatsiooni integratsioonikeskus, mille kaudu reguleeritakse organismi ainevahetust, kehatemperatuuri, homöostaasi, seksuaalkäitumist. Keskaju – kogub teavet nägemis- ja kuulmismeele kaudu; edastab infot suurajust seljaajju. Ta aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu,
Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja
Otsustab, milline info jõuab meie teadvusesse. Hüpotalamus- asetseb talamusest allpool, vegetatiivsete fnide kõrgeim keskus mille kaudu regul. Käitumusi, mis on olulised homöostaasi püsimiseks ja seksuaalfnide täitmiseks. Reguleerib ajuripatsi hormoonide eritumist. Kontrollib ööpäeva rütme. Vaheajju kuuluvad talamused ja hüpotalamused, ka kolmas ajuvatsake. Talamustesse koonduvad aferentsed impulsid, nende kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuste taga paiknevad põlvikkehad, mida läbivad nägemis-ja kuulmismeele tee. Lisaks asuvad talamuses piirkonnad, mis on seotud ajukoore assotsiatsiooniväljadega. Talamuse kaudu mõjutatakse tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist.
43. Hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid. Vaheaju on sensoorsete juhtteede kollektor. Vaheaju põhiosadeks on : nägemiskühm ehk talamus (thalamus) nägemiskühmu-tagaala ehk metatalamus (metathalamus) nägemiskühmuülimik ehk epitalamus (epithalamus) nägemiskühmualumik ehk hüpotalamus (hypothalamus) Talamus, metatalamus ja epitalamus moodustavad talamusaju (thalamencephalon). Talamused on 'väravateks', mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Talamusest allpool asub vaheaju alumiseim osa hüpotalamus. Hüpotalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks ja mille peamiseks funktsiooniks on organismi autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll ning ainevahetuse, kehatemperatuuri, toitekäitumise (janu-, nälja- ja küllastustunne),
annaabi.ee 
