Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meeleavaldajatel" - 8 õppematerjali

Kriisid
1
odt

Kriisid

Koreas kommunistlik kord.L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Külma sõja kujunemine-miks said endistest liitlastest vaenlased
2
doc

Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?

Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku kommunismile toetada, polnud tegelikkuses lääneriigid selleks veel valmis. Mitte kuidagi ei suudetud välja mõelda, kuidas ülestõusnuid aidata ning nad jäeti saatuse hooleks. Selle tõttu said kommunistlikud võimukandjad ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör lasi välja kuulutada sõjaolukorra ning tänavatele toodi tankid

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Külma sõja kujunemine-miks said endistest liitlastest vaenlased
2
doc

Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?

Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda, seoses NSV Liidus puhkenud segaduste ning võimuvõitluste tõttu. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku kommunismile toetada, polnud tegelikkuses lääneriigid selleks veel valmis. Mitte kuidagi ei suudetud välja mõelda, kuidas ülestõusnuid aidata ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Selle tõttu said kommunistlikud võimukandjad ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude vägede komandör lasi välja kuulutada sõjaolukorra ning tänavatele toodi tankid

Ajalugu → Ajalugu
273 allalaadimist
Külm sõda
3
docx

Külm sõda

Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha. Iisrael, Inglismaa ja Prantsusmaa ründasid. USA ja NSVL hoidsid selle ära. Suessi kanal jääb Egiptusele Ülestõusud sotsialismi vastu: Saksamaa: Berliini ülestõus 1953 Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema

Ajalugu → Ajalugu
87 allalaadimist
Sõjajärgne maailm-pärast IIMS
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

liiduvabariikides läbi surusid. Korea sõda 1950-1953 P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Poola 1956 NSV Liidu tehtud järeleandmised tekitas rahvas uut lootust. Poolas algasid ulatuslikud streigid. Toodi välja sõjavägi ning avati tuli. Meeleavaldused suurenesid ning Gomulka sai rahva tahtel võimule ning Hrustsov otsustas taanduda. Ungari ülestõus 1956 Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks

Ajalugu → Ajalugu
171 allalaadimist
Sõjajärgne maailm
14
docx

Sõjajärgne maailm

Korea sõda polnud veel jõudnud lõppeda, kui plahvatusohtlik olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda. Juba pikka aega suurenenud rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. aastal avaliku vastuhakuga. Juunis alustasid Ida- Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Olles küll sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada, polnud nad ikestatud rahvaste abistamiseks tegelikult valmis. Polnud mitte mingisugust plaani, kuidas antud olukorras toimida ning ülestõusnuid aidata. Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tegevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõusu kiiresti maha suruda

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Referaat Ida-Saksamaa pärast Teist maailmasõda
13
docx

Referaat Ida-Saksamaa pärast Teist maailmasõda

Need suruti jõuga maha. Üks selline rahutus leidis aset 1953.aastal, Berliinis. NSV Liidus oli puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastele lootuse võõra võimu alt vabaneda. Juba pikka aega oli suurenenud rahulolematus viletsate elutingimuste üle. Juunis alustasid Ida- Berliini ehitustöölised streiki ehitusnormide tõstmise pärast. See kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei suutnud toimuvale reageerida. Nad olid lubanud toetada vastuhakku kommunismile, kuid nad polnud tegelikkuses selleks valmis. Neil polnud mingisugust plaani, kuidas ülestõusnuid aidata. Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Selline käitumine võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõusu kiiresti maha suruda. Berliinis asuvate Nõukogude

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Katastroofid-kliimamuutused
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

Kui 22 prügiautot eile öösel Sardiinia pealinnas ligi 500 tonni jäätmetega maalesõitu ootas, takistas osa protestijaid laevameeskonnal aluse ankrusse seadmist. Meeleavaldajate loosungitel seisis: «Sardiinia ei taha Itaalia prügi!» Politsei eriüksustele anti käsk Cagliari sadama meeleavadajad vahistada. Peagi läks ka eemal olnud meeleavaldajate ja eriüksuslaste vahel kähmluseks. Korravalvurid lasid käia kumminuiadel, meeleavaldajatel õnnestus aga sadamas süüdata mõned prügikastid ja autod. Prügiautod maabusid viimaks kuuetunnise hilinemisega. Cagliari linnapea Emilio Floris pöördus aga Itaalia siseministri Giuliano Amato poole, öeldes: «Pole mõeldav, et iga kord, kui prügilaadung Sardiinia sadamasse jõuab, paneme selle teed prügilasse eriüksustega turvama.» Nii on vara öelda, et vasaktsentristiliku valitsuse peaminister Romano Prodi oleks prügikriisi

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun