läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad Sfaleriit esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes. Lõhenevus täiuslik Arseen normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine Kinaver punakat värvi, kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, kristallid on prismalised või nõeljad
Galeniit on raske, tema erikaal on üle 7. Eestis leidub galeniiti Alam-Siluri dolomiitides Võhma ümbruses, kus polümetalne maagistumine on seotud tektooniliste lõhedega. (Isakar 2003) Galeniit ehk pliiläik on peamine plii maak. (Karik, Truus 2003) Galeniit (Vikipeedia 2009) 2.3. Sfaleriit Sfaleriit on tsingi ja väävli ühend keemilise valemiga ZnS. Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003) Sfaleriit (Isakar 2003) 2.4. Kinaver Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, mis on prismalised või nõeljad. Esineb tavaliselt teralisena.
annaabi.ee 
