Viimaste aastate jooksul on saanud internetis suureks probleemiks anonüümsed netikommentaatorid. Öeldakse mida tahetakse, kus tahetakse ja kellele tahetakse -tehakse asju, mida päriselus oma nime all ei tehtaks. On käinud palju spekulatsioone selle üle, mida peaks nende kommentaaride suhtes ette võtma ning kas äkki peaks meediavabadust täielikult piirama? Samas pole meediavabadus läbinisti halb, ideeliselt peaks see olema üks demokraatliku riigi tunnuseid. Mida head ja halba leidub meediavabaduses ning kuidas see meie elu mõjutab? Sõna- ja meediavabadusel tuleks ka teatud piiridega arvestada. Eks muidugi ole iga inimese õigus demokraatlikus riigis oma arvamust avaldada ning iseenda ja oma tõekspidamiste eest seista. Tihtipeale aga ei mõelda eriti läbi interneti end väljendades selle peale, kuivõrd surutakse oma arvamust teistele peale. Algeliselt hea ideena tundunud sõna- ja meediavabadus, kus kõik väljendavad oma arvamust
Kas meediavabadus rikub inimeste privaatust? Meedia pole olnud kunagi nii vaba, kui see on tänapäeval. Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ja kirjutada online-meedias just seda, mida ta avaldada tahab. Meediavabaduse puuduvad kindlad piirid ja seadused, millest võib kirjutada ja uudiseid teha. Igal inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid? Tänapäeval on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele
annaabi.ee 
