saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373). Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada
Küll aga oleks kõne all olev seadus juriidilise reguleerimise seisukohalt samm edasi. Kasutatud kirjandus Soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu CEDAW draft report, Estonia http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672; 28 märts 2002 http://www.riigikogu.ee/uudis.html; 28 märts 2002 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis Meeste-naiste erinev tasustamine ning ebavõrdsus töökohtadel. Meediauurija B. Pilvre märgib: "Tundub, et siin on tegemist laiema kultuurilise fenomeniga: kui mingi ala on inimeste teadvuses feminiinne/ feminiseerunud (nagu kultuur-või sotsiaalalad), siis tundub ka loomulik, et selle ala töö on odav." (Teel tasakaalustatud ühiskonda, internetis, http://www.undp.ee/gender/8.html ). Mehed töötavad sagedamini majandus- ja õigusteadusega seotud aladel, kus palgad on tunduvalt suuremad kui nn pehmetel aladel, nagu õpetajad, kasvatajad, sotsiaaltöötajad, jne
annaabi.ee 
