ülemäärane pildikirevus ja pealetükkiv seltskonnakroonika ning informatsiooni liiasus. 4. Mis on ,,tehniline sündmus" ja kuidas see mõjutab inimeste psüühikat? Tehniline sündmus peatab helide, mõtete ja kujutiste sujuva järgnevuse ning sunnib inimest otsima selle taga peituvat tähendust. Ehk: telekanalitel vahelduvad ühed inimestele huvipakkuvad ja vaatama meelitavad "pildid" teistega. 5. Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused? Inimesed kannatavad erinevate vaimsete häirete all (hüperaktiivsus, unisus, depressioon jne), ei suudeta enam ilma pidevalt uueneva infotulvata elada (teleka ees istudes pidev kanalite klõpsimine, et haarata rohkem infot). 6. Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Sest kõikjal vohab kõikehaarav meedia, mis inimestest elavad muumiad teeb. Aju peab
hoiatamata näkku vägavalda ja mõttetut seksi, muusikavideod. Visuaalsed ootamatused muudavad filmi köitvaks, see kehtib ka reklaamide puhul. Kui sündmusi on aga liiga palju, lakkab vaataja/kuulaja tähendust otsimast ja alistub sündmuste voolule. Tegeliku elu sündmused on tehniliste sündmuste jälgimise korral peatunud. Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused? - Enesehinnangu langemine- eeskujuks supermodellid ja täiusliku kehaga musklimehed. - Seksuaalsuse moonutamine, lapsed saavad vale ettekujutuse seksist ja seksuaalsusest. - Vägivald: inimesed on muutunud umbusklikuks, ebausaldavaks ja ebaseltskondlikuks, agressiivseks; inimesed ei suudaenam hinnata erinevate sündmuste tõsidust, sest filmides on vägivald tavaline.
Televisioon avab lastele ülearu lihtsalt täiskasvanute maailma ja seega põhjustab 6 ,,lapsepõlve kadumise" Televisioon mõjub sotsialiseerijana kui jutuaines laste omavahelises suhtlemises. Et olla teistele hea vestluskaaslane, püütakse teadlikult kursis olla nende telesaadetega, mis on kaaslaste silmis populaarsed. 2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE
annaabi.ee 
