masinavärk selleks, et mingid sarnased maatriksid meile absoluutset tõde suudaks pakkuda. Mingisuguseid üldistusi aga küll. Nii et tõde on kusagil kahe seisukoha vahepeal. Korpus soovitab oma klientidele korraldada järelteste vaid siis, kui need ei mõõda ainult antud kampaania mäletamist, vaid aitavad paika panna ka konkreetse sihi tuleviku tarbeks (Reklaami märgatavuse mõju uuringutest 2005). Hanno Kindel Media Housei arendusdirektor: Reklaami mäletamist testitakse palju Meediatarbimine on järjest enam mitut meediakanalit üheaegselt hõlmav tegevus. Me vaatame näiteks televiisorit, kuid samal ajal loeme ajalehte. Seega hõivab osa meediakanaleid sel hetkel suurema osa tähelepanust, on meediakanaleid, mis jäävad enamasti tahaplaanile. Kuid kindlasti ei saa väita, et sel juhul oleks osa 5 meediakanaleid tarbetud ja reklaamikommunikatsioonis väheefektiivsed. Kõik brändi
1970-1986/87 stagnatsioon Tsensuuri ja kontrolli tugevnemine. Inimlähedasemad teemad. Pere, kodu, tarbimine. Meelelahutuslikkus. Meisterlik reportaaz. Peened vihjed. palju rutiinset materjali. NV-l palju kultuuri, palju välisautoreid, ideologiseeritud uudiste- ja fotovalik. Nõukogudemaal ei juhtu midagi halba. Erakuulutused. Trükitehnika uuendamine üleminek ofsettrükile. Uued trükikojad. Uued väljaanded: TMK, Vikerkaar, Maaleht. Väga valikuline, aga väga kõrge meediatarbimine. Lugejale olulisemad teemad pere ja kodu, loodus, meelelahutus. Olulisemad lehed: Noorte Hääl, Sirp ja Vasar, kohalikud lehed. 1987-1992 perestroika, demokraatlik ajakirj teine ärkamisaeg. Ajakirjandus kui rahva ühendaja, uue ühiskonna kujundaja. ETV ühiskondlike muutuste vedur. Lehtede nimed muutusid tagasi normaalseks. Lehed eelkõige ajakirjade rollis, tsensuur kaotati 1989. Trükiarvud tõusid. Lisandus 350 uut ajalehte, püsisid vähe aega. Jäid Eesti Ekspress, Äripäev ja
Seega õpib ta maailma ka kiiremini tundma. (Pink 1999) 8 2. MEEDIAKASVATUS Kuigi koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ei ole sees meediakasvatust näitavad lasteaiaõpetajatega läbiviidud uuringud nii teema olulisust kui ka õpetajate valmidust antud valdkonnaga tegeleda. Lasteaiaõpetajate seas läbiviidud uuringud näitasid, et laste aktiivne meediatarbimine on toonud kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid. (Vinter, Siibak, Kruuse, 2010) Meediaga seotud väärtuste kujunemisest rääkides peame eelkõige silmas jäljendamist (seotud sellega, kuidas lapsed meediat kasutavad) ning selgitamist (seotud sellega, kuidas täiskasvanud meedia sisu juhendavad ning suunavad). Meediasõnumites peituvad alati väärtushinnangud ja meedia kaasamine lapse kasvatusse ning selle sisu
Joonis 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni sõnumi tulemuste mõõtmine. (1: lk192) Integreeritud turunduskommunikatsioon ei soosi üksikute kampaaniate mõõtmist, sest kampaaniaid ei saa ja polegi vaja eristada. Turundaja tahab teada, kuidas bränd meeldib, mitte seda, kuidas reklaam meeldis. Mõõtes brändi põhiparameetreid- tuntust, eelistust, lojaalsust, ühe korra asemel kuus korda aastas, saab teha järeldusi ka jooksvate kampaaniate kohta. (5: Meelis Vill, Inorek ja Grey). Meediatarbimine on järjest enam mitut telekanalit üheaegselt hõlmav tegevus. Me vaatame näiteks televiisorit, kuid samal ajal loeme ajalehte. Seega hõivab osa meediakanaleid sel Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk - 10 - hetkel suurema osatähelepanust, on meediakanaleid, mis jäävad enamasti tahaplaanile. Kuid kindlasti ei saa väita, et sel juhul oleks osa meediakanaleid tarbetud ja
vaim võrdlemisi passiivne ning see võib pärssida loovust ja loovmängu. Tartu ülikooli teadur Piret Luik kirjutab oma töös „Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas“, et liigne teleri ees istumine on viinud selleni, et sageneb vajadus laste mängu suunata, sest arvutimängu mängimise või televiisori vaatamise võimaluse puudumisel ei oska mõned lapsed iseseisvalt tegutseda. 5 Luik kirjutas, et liigne meediatarbimine avaldab halba mõju lapse füüsisele, piirab tema lemmiktegevuste valikuid tehnoloogia eelistamise tõttu ning pärsib loovust ja sotsiaalseid oskusi. Postimehe artiklis „Musklilised multikad“, on kirjas et multifilmide vägivaldsus teeb muret nii lapsevanematele kui ka lasteaiaõpetajatele. Mõned keelavad multifilmide mänguasju lasteaia kaasa võtta, mõned lapsevanemad lülitavad mõned teleprogrammid välja. Teadlased
3) On veebilehtede külastajaid, kelle jaoks bännerreklaamid on segavad ja häirivad. Sellised külastajad tavaliselt eiravad reklaame või blokeerivad nende näitamise. 4) Bänneri sõnum võib olla õige, aga kui bänner ei suuda sõnumit edasi anda, siis kampaania ebaõnnestub. Võimalused: lihtne ja odav viis potentsiaalsete klientideni jõudmiseks visuaalselt atraktiivne 53. Seadmete kasutuse areng digitaalses turunduses ja kaubanduses. Üldine meediatarbimine on liikunud traditsiooniliselt televisioonilt internetti. Alljärgnev joonis kirjeldab, kuidas tarbimine on muutunud ja milline on prognoos järgnevateks aastateks. Printmeedia on kõige suuremas languses. Turundus on muutunud, kuna meediatarbimine on mitut tegevust üheaegselt hõlmav tegevus. Televiisori vaatamise ajal vaadatakse ka arvutit ja aina rohkem telefoni ning mobiilseadmeid. Interneti kasutamine mobiiltelefonis kasvab jõudsalt, mida on võimaldanud
massiteabevahendid. USAs on väga oluliseks kanaliks näiteks televisioon, kuna teleri ees veedavad ameeriklased palju aega. Seega võivad just telekanalid kujundada kodanike maailmataju, näiteks rõhudes osadele teemadele rohkem kui teistele või luues halva imago poliitikutest. (Patterson, 2008, p. 175) Samas võib ka osati televisioon olla süüdi just noorte vähestes teadmistes poliitika valdkonnas, kuna nende meediatarbimine piirdub tihtipeale vaid meelelahutusega. Vanemad kodanikud on pigem need, kes jälgivad uudiseid rohkem. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 201) Lisaks tulev poliitilise sotsialiseerimise puhul mainida, et see ei piirdu vaid nende teguritega ega kindla eaga, vaid on eluaegne protsess. Lisaks sellele, et kogutakse juurde rohkem teadmisi, suureneb vananedes aina rohkem poliitiline aktiivsus ja poolehoid kindlale parteile. (ibid., p. 202) Nagu näha ka jooniselt 1, tõuseb vananedes valimisaktiivsus