Tööstuslik pööre 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tõi kaasa olulisi muutusi, mis andsid tõuke meedia arengule. Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor. Autori nime põhjal saame otsustada teksti käsitluslaadi üle ja võrrelda seda autori eelnevate töödega. Autor püüab
Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus
Eestis. 1.1.Sõnavabaduse piiramiseks on palju mooduseid Õigust sõnavabadusele võivad piirata näiteks meediakanalite omanikud. Väga suureks ohuks sõnavabadusele on olukorrad, kus erinevad meediakanalid (näiteks riigi ajalehted, televisioon ja raadiokanalid) kuuluvad võimupositsioonil olevatele isikutele. Omanik saab kontrollida, milline materjal avaldatakse, milline mitte. Sellisel juhul rikutakse nii meediatöötajate kui ka meediatarbijate sõnavabadust, sest nad ei saa informatsiooni vabalt levitada või tarbida. Sõnavabaduse piiramine ehk tsensuur võib avalduda ka muud moel, näiteks võib riik talle ebameeldiva ajalehe, raadio- või televisioonikanali sulgeda või mingil muul ,,seaduslikul" moel takistada või häirida nende meediakanalite tööd. Võimul olijad võivad kasutada isegi ähvardamist ning väga sageli viiaksegi ähvardused ellu kogu maailmas tapetakse keskmiselt kaks ajakirjanikku nädalas
Raadio- ja tele- visiooniuudised saadakse valdavalt uudisteagentuuride materjalidest. Ka ajalehtede uudistes on uudisteagentuurist pärit sõnumite osa väga suur. 1. Peame väga oluliseks kaitsta sõnavabadust, mitmekesise teabe ja erinevate arvamuste kättesaadavust. Oleme seisukohal, et riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Küll aga lasub riigil kohustus tagada võimalikult paljude meediaettevõtjate tegutsemine turul, mis elavdab publitsistlikku konkurentsi ja suurendab meediatarbijate valikut. 2. Meediakontsentratsiooni vältimiseks ja konkurentsi soodustamiseks tuleb vastu võtta meediaomandi seadus, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast. 3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbipaistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsiate või osakute
annaabi.ee 
