põlvestpõlve ja lõpuks pandi kirja 2 ülimahukat eepost. Mahabharta ja Ramajana. Mahabharta keskendub kahe suguvõsa võitlustele. Ajaloolist tausta ei teata. Ramajana on Krišna kehastuse , kangelase Rama seiklustest ka katsumustest.Loo lõpus tõuseb Rama jumalana taevasse. Budism- ei tunnistanud veedade autoriteeti ega pööranud tähelepanu kastierinevustele. VI ja V sajandi ekr vahetusel pani sellele aluse Gautama. Ta nägi jumalike ilmutusi. Ta ei järginud seisusi ja andus meditatsioonile, vabastas end taasünnist ja nendest tulenevatest kannatustest. Temast sai valgustatu e. Buddha.
2) Niyama: On individuaalne käitumine hõlmates kasinust või puhtust sauca, rahulolu santosa, enesedistsipliini tapas, tekstide uurimist svadhyaya ning teadlikku pühendumist jumalikule väele Isvarapranidhana. · Igapäeva elus rakendame seda näiteks enda eest hoolt kandes ning puhtust hoides. Enesedistsipliini abil hoiame end aga näiteks vormis, treenides regulaarselt oma keha. 3) Asana: Tõlkes tähendab see asendit. See on ettevalmistav etapp meditatsioonile ja vaimsele avastusretkele. Harjutamise käigus kujuneb suurem tundlikkus oma füüsise suuhtes ning suurem tundlikkus oma füüsilisest minast. Avanevad meele ning keha ühenduskanalid ning selle kaudu õpitatakse juhtima ning valitsema oma hingamist nii liikumisel kui ka rahuolekus. Sooritades asendeid sarjadena, töödatakse süstemaatiliselt läbi kõik lihasrühmad, vabastatakse energia, võimaldades sel kogu kehas ühtlaselt ringelda.
Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted,
Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb
sõela lasta, et pisiolendeid ära ei jooks), kerjakauss, rüü, sandaalid, palvehelmed (108 helmest, mis tähistavad Buddha omadusi), habemenuga. Munk viib läbi usulisi toiminguid, kerjab, jagab õpetust. Ülesandeks on näidata ilmikutele teed nirvaana suunas. Mungad lähevad hommikul kerjama ja peavad sööma enne keskpäeva, ülejäänud päev kuulub paastumisele. Kõige põhilisem praktika on meditatsioon. Buddha kuju kasutatakse, et keskenduda meditatsioonile. On olemas templid, kus asub altar (Buddha kuju). Palveveskid, mida kasutatakse palvete ajal. Peasuunad · HINAJAANA BUDISM ,,väike sõiduk" või ,,kitsas tee"; Buddha algsele õpetusele kõige lähemalseisev; nirvaanasse jõudmine on võimalik vaid neile, kes järgivad õilsat 8-astmelist teed, munkadele; põhirõhk on mediteerimisel; stuupa Buddha säilmete hoidmise koht; Buddhat
Ka sünd ühe või teise kasti liikmena on seega karma tulemusel ette määratud. Taassündide õpetususet sai seega kastikorra oluline põhjendus. Ülim hüve mis inimesele osaks võib saada, on pääs taassündidde ahelast taevasesse õnnistusse. Selle saavutamine oli India mõtlejate peamisi eesmärke. Vahendid, mille kaudu eesmärgini jõuda püüti, olid aga erinevad. Osa nägi pääseteed mõne jumala andunud austamises või pühendumises joogale, st meditatsioonile ja askeetlikele kehalistele harjutustelem mis vaimu kõigest liigsest vabastades päästavad hinge taassündidest. Teised rõhutasid tarvidust maailma mõista, saamaks aru, et inimese hing on üleüldise maailma vaimulik osaja võib kehast vabanedes sellega taas üheks saada. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, vaid püüdis oma kastile kohase eluviisi, pahategudest hoidumise ja usukommete järgimisega tagada, et nende järgmine elu oleks parem.
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
Üks on olemuselt keskenduv ja teine analüüsiv. Keskenduvas meditatsioonis on meel alati keskendunud ühele objektile ning ei analüüsi, ei väitle, ei pea dialoogi, ei ratsionaliseeri. Keskendutakse valguspunktile või mingile tsüklile või mis tahes valitud objektile. Keskendumise harjutamist nimetatakse samthaks. Kui suudetakse juba keskenduda ühele objektile nii kaua kui soovitakse, minnakse üle analüüsivale, mõtisklevale meditatsioonile. Siis ei keskenduta ühele objektile, vaid üldiselt ühele teemale ja analüüsitakse seda. Näiteks püsimatuse meditatsioonis analüüsitakse, kuidas asjad on püsimatud, kuidas asjad muutuvad hetkest hetkesse. Samamoodi mediteeritakse sunjta üle. Sunjta tühjus ei ilmne inimese meelde kohe. Tuleb analüüsida kõiki nähtusi ja objekte enda ees. Analüüsitakse, kus ja kuidas need asjad on olemas. Väga
Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas (jõudes väidetavalt iseseisvalt Eukleidese 32. teoreemini, mille kohaselt kolmnurga nurkade summa võrdub kahe täisnurgaga), andis isa, kes ka ise matemaatikaga tegeles, talle lugemiseks Eukleidese "Elemendid". Blaise luges selle läbi raskusteta,
Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja
Vastukaaluks avas India sõjavägi nende pihta tule, paljud said surma. Sellele sündmusele järgnesid aastaid kestnud kokkupõrked mõlema kogukonna vahel. Kättemaksuks tegid sikhid India peaministrile Indira Ghandile atentaadi. Religiooni põhitunnused Nad usuvad ainujumalat (Sat Guru - tõeline õpetaja), universumirajajat, kes on kujuta ja teda on võimatu kirjeldada, kuid maailmas sõltub kõik temast. Selleks, et tunda Jumalaga ühtsust ja tema olemust, keskenduvad nad palju meditatsioonile. Ka nemad usuvad surma- ja taassünnitsüklit, kus on viis astet, millest igaüks on eelnevast kõrgemal moraalsel tasemel. Oluline aspekt nende usundist on ka see, et kõik inimesed on võrdsed, sest nad on Jumala loodud. Nad on küllaltki tolerantsed teiste religioonide suhtes, sest nende pühakiri sisaldab õpetusi ka mitmelt hindu ja islami pühamehelt. Nende pühakiri ,,Guru Granth Sahib" sisaldab tuhandeid hümne, kus ülistatakse Jumalat ja tuletatakse meelde moraalinorme
Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis. Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda 3 sõnadest sügavamale. Lisaks on nende meditatiivseteks tegevusteks nt vibulaskmine, teetseremoonia ja lilleseadmine. Kloostrid ja templid Kloostrites elavad üldiselt mungad, aga need on ka avatud külalistele eriti usuliste pühade ajal
Krisna inimliku kehastuse,kangelase Rama seiklustest ja katsumutest. Jumalad:Indra-tormi-,äikese-ja sõjajumal.Visnu-Indra abiline,maailma looja,hoiab maailma käigus.Krisna-Visnu tähtsaim kehastus,kehastab jumalikku armastust.Siva-jumalik hävitaja,meditatsiooni ja jooga isand. Budismi tekkimine:Sellele pani VI ja V saj vahetusel eKr aluse valitsejaperekonnast pärit Gautama.Pärimuse järgi ütles Gautama jumalike ilmutuste ajel lahti seisusekohasest elust ja andus askeesile ning meditatsioonile,vabastamaks ennast ees ootavatest taassündidest ja neist tulenevatest uutest kannatustest.Temast sai Valgustatu e Buddha. Põhiseisukohad:Elu ja surmaga kaasnevad kannatused.Kannatusi põhjustavad himud.Kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes.Himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral 4.Hiina:Tsivilisatsiooni teke:Alates V aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulaid.U 1500aastat eKr ühendas üks
tõesed. Sest olgu me ärkvel või unes, kaks pluss kolm on ikka viis ja ruudul ei ole rohkem külgi, kui neli. Ta usub ka, et on olemas kõikvõimas Jumal, kes on loonud inimese. Samas leidub neidki, kes eitavad Jumalat, arvavad, et kõik tema kohta öeldu on väljamõeldis ja sellele ei oska Descartes midagi vastu öelda ning ta võttiski endale pähe uue mõtte, et Jumal on hoopis üks paha vaim, kes eksitab inimesi. Ja kuigi ta jäi sel hetkel kindlaks oma uuele meditatsioonile, siis ta arvas, et see on raske, kuna inimene kipub ikka vanade harjumuste juurde naasema ning arvab, et ka tema lõpuks. Esimese meditatsiooni suurimaks probleemiks kujuneb minu arust see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Descartes arutleb väga pikalt selle üle, aga ta ei saa kummaski väites päris kindel olla. Kui ta varem arvas, et meeled on tõesed, siis nüüd võttis ta uue suuna ja hakkas mõtlema nii, et meeled petavad
"Ma oletan niisiis, et mitte kõikhea Jumal, tõe allikas, vaid mingi paha vaim, kes on ülimalt vägev ja ühtlasi ülimalt kaval, on kogu oma usinuse mängu pannud, et mind petta: mõtlen, et taevas, õhk, maa, värvid, kujud, helid ja kõik välised asjad ei ole muud kui unenägude narritused, millega ta minu kergeusklikkust varitseb: arvan, et mul ei ole käsi ega silmi, liha ega verd, ega meeli, vaid et see, et mul kõik need on, on minu ekslik usk: jään kangekaelselt kindlaks sellele meditatsioonile, ja kui nõnda ei olegi minu võimuses midagi tõest tunnetada, siis on minu võimuses vähemalt see, et ma valede arvamustega ei nõustu ja ma hoian visa meelega ära, et see petis, kui vägev ja kui kaval ta ka oleks, mind millegagi tüssaks." (II;1645).Tundub, et Descarte jõudis oma mõtisklustes sinnamaale, et polnud enam ühtegi tõde, mida kahtluse alla seada. Et aga kogu senise elu tõekspidamised olid maha lammutatud, siis polnud enam suurt midagi, millele toetuda
filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud. Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis väljendab end läbi üksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana või inimmõistuse kirjeldatusele ja defineerimisele kättesaamatu kosmilise jõuna. Vaatamata kultuurilistele ja keelelistele erinevustele, lähenevad suured vaimutraditsioonid meditatsioonile paljuski sarnaselt. Erinev on rõhuasetus mitmesugustele meditatsioonitehnikatele, samuti meditatsioonist tulenevate kogemuste lahtiseletamine, kuid fakt iseenesest, et meditatiivse praktika on kõik suured vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel. BUDISM Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud
vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti
Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral.
Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega tegeleda tulevad kloostrisse palverännakule, et ammutada seda energiat valmiskujul. ZEN- budism Zen meetod on rajatud vaikimisele, vaimsele keskendumisele, meditatsioonile. Eesmärgiks on saavutada meelerahu. Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama. See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi Ida-Aasia etnilised religioonid TAOISM (hiina) KONFUTSIANISM (hiina) SINTOISM (jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval 1
keskendub absoluudile. 6 2. Moksa Ülim eesmärk, mis arvatakse olevat enamiku inimeste jaoks saavutamatu, on väljumine surma ja taassünni tsüklist ja jõudmine transtsendentsesse olekusse (moksa). Selle saavutamiseks tuleb inimesel realiseerida aatman, hing, mis on identne brahmaniga, ja sulada ühte absoluudi iseendaga. On mitmeid teid, mis võivad sellesse olekusse viia. Üks neist on brahmanile kontsentreerumine, ükildane meditatsioonile ja joogale pühendatud elu guru käe all. Askeetlik jumal Siva on oluline eeskuju selle tee järgijaile. Teine tee moksani on tegude tee heade tegude sooritamine maailmas, kuid täiesti isetul viisil. ,, Bhagavadgita" kangelane Ardzuna on silmapaistev näide säärasest isetust tegutsemisest. Armastav pühendumine jumalikule on kolmas viis, kuidas inimene saab liikuda moksa poole. Jumal Krisna pühendumine oma naisele Radhale on jumalikuks näiteks armastusest.
Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele. Gautama (valitsejaperekonnast pärit ja ksatria seisusest tüüp) ütles jumalike ilmutuste ajel lahti seisukohasest elust, andus askeesile ja meditatsioonile. Pärast 6-aastast püüdlust sai temast Valgustatu ehk Buddha. Eitas rituaalide täitmise kui ka äärmusliku askeesi tähtsust taassündidest pääsemisel. Rõhutas himudest vabanemist ja õige käitumise ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral.
Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü.
budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon'is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale. Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19. sajandist alates tekkinud nn moodsat budismi, mis on saanud rahvusvaheliseks liikumiseks. Moodne budism sai alguse katsest luua üksainus budismi vorm ilma piirkondlike erinevusteta, budism, mis oleks kõigile budistidele vastuvõetav. Läänes on budism üha populaarsust võitnud ehk
Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada. Saavutada ja hoida keha, vaimu ja hinge vahelist tasakaalu. Jooga positiivne mõju Võrreldes teiste jooga liikidega, Kundalini Jooga on kõige dünaamilisem jooga vorm. Kundalini jooga harjutustes pööratakse tähelepanu nii hingamisele, füüsilistele harjutustele, loitsimistele ja meditatsioonile. Kõik koos aitavad nad hoida lahti energia keskusi, venitada meridiaane, mille kaudu energia voolab elunditesse, tasakaalustada näärmete, närvisüsteemi ja aju tööd. Kundalini Jooga (edaspidi KJ) harjutused mõjutavad ka lümfide, neerude ja näärmete tööd ning aitavad kehast mürke välja viia.KJ peetakse kõikide joogade emaks. Kõikide joogade eesmärk on kundalini äratamine. KJ on vajalik inimestele kes elavad aktiivselt
com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108; 07.02.2013) 3.1.4 Shaolini elufilosoofia Shaolini poks pole ainult võitluskunst, vaid ka elufilosoofia, mille eesmärk on luua meie ümber parem ja palju õnnelikum maailm. Selle elufilosoofia aluseks on chan budism, mille loojaks peetakse legendaarset Bodhidharmat. Tema õpetuse järgi ei ole tõde kusagil mujal kui inimeses eneses. See tuleb aga igal inimesel üksinda läbi kauakestva meditatsiooni. Meditatsioonile omistatakse õpilase psühholoogilises ettevalmistuses suurt tähtsust, sest ainult tänu mõtisklusele saab arendada selliseid omadusi nagu kartmatus, enesekindlus, vastase tegevuse etteaimamine. On öeldud, et mõistus peab olema nagu kuu, vaim nagu vesi. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=282&Itemid=108; 07.02.13) 3.1.5 Shaolini löögikombinatsioonid TSZO-JU TSUNTSUAN MABU DINTSZOU
Ma oletan niisiis, et mitte kõikhea Jumal, tõe allikas, vaid mingi paha vaim, kes on ülimalt vägev ja ühtlasi ülimalt kaval, on kogu oma usinuse mängu pannud, et mind petta: mõtlen, et taevas, õhk, maa, värvid, kujud, helid ja kõik välised asjad ei ole muud kui unenägude narritused, millega ta minu kergeusklikkust varitseb: arvan, et mul ei ole käsi ega silmi, liha ega verd, ega meeli, vaid et see, et mul kõik need on, on minu ekslik usk: jään kangekaelselt kindlaks sellele meditatsioonile, ja kui nõnda ei olegi minu võimuses midagi tõest tunnetada, siis on minu võimuses vähemalt see, et ma valede arvamustega ei nõustu ja ma hoian visa meelega ära, et see petis, kui vägev ja kui kaval ta ka, oleks, mind millegagi tüssaks. Aga see ettevõte on vaevaline, ja mingi laiskus viib mind tagasi harjumuspärase elu juurde. Ja samuti nagu vang, kes ehk unes nautis ebatõelist vabadust, kes hiljem hakkab kahtlustama, et ta
Kundalini energia pesitseb selgroo kanalis juurtsakra läheduses. Kui see liikuma panna, tõuseb energia selgroo keskmisest kanalist üles ja läbib kõiki energiakeskusi, nn tsakraid. Kundalini Jooga harjutuste abil saab inimene suunata ja valitseda seda energiat. Jooga positiivne mõju Võrreldes teiste jooga liikidega, Kundalini Jooga on kõige dünaamilisem jooga vorm. Kundalini jooga harjutustes pööratakse tähelepanu nii hingamisele, füüsilistele harjutustele, loitsimistele ja meditatsioonile. Kõik koos aitavad nad hoida lahti energia keskusi, venitada meridiaane, mille kaudu energia voolab elunditesse, tasakaalustada näärmete, närvisüsteemi ja aju tööd. Kundalini Jooga harjutused mõjutavad ka lümfide, neerude ja näärmete tööd ning aitavad kehast mürke välja viia. http://www.teraapia.com/?topic=48&info=1 8.3 Naerujooga Naerujooga eesmärk on luua läbi naeru hea tervis, rõõm ja rahu maailma! Naerujooga looja on India arst dr
ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi – kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. Mark Rothko (1903 - 1970): Oranž ja kollane (1956) ● ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse – tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele
Tema õpetuse kohaselt on õnn ja õndsus ajutine ja mööduv, meid piinab pidev hirm õnne lakkamise ees ja püsivat õnne pole olemas. Tema mõistes sansaara ehk ümbersündide ahel on kannatuse definitsioon see, millest tuleb pääseda. See, milleni tuleb jõuda on nirvaana. Mõistmise alla kuulub õige arusaam ümbritsevast, õige püüdlus (millegi suunas liikumine), oluline ka õige kõne, sobiv eneseväljendamine, õige tegu ja õige eluviis. Lõpuks ka keskendumine, mis viitab meditatsioonile. Eesti k pigem kasutatakse mõistet mõtlus (õige keskendumine). Siia lisandub ka karma kontseptsioon. Budistlik ja hinduistlik karma on sarnased. Hinduismi absoluut on ühene tõde, Buddha maailmapilt oli upanisadidest erinev tema meelest kõik on illusioon ja pidevas muutumises, ainus mis on püsiv ongi muutumine. Ta eitas jumala (absoluudi) olemasolu ja ka hinge olemasolu. Tema õpetuse kohaselt on inimene kogemuslik fenomen. Inimese eksistents on näiline see tekib meie tajude ajel.
Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel
ekspressionistlikud, küll aga abstraktsed. Viimaste esindajaks on Mark Rothko. Rothko alustas küll Gorky tüüpi ekspressionistlik-sürrealistlikus laadis, kuid 1947. aastal jõudis oma küpse stiilini. Suurel ühevärvilisel pinnal näeb tavaliselt kolme ebamääraste hajuvate servadega nelinurkset värvitriipu või vööndit, mis pilvetaoliselt hõljudes loovad kummalise ruumitunde. Sageli toon-toonis värvilaigud näivad olevat täidetud sisemise valgusega ja võivad vaatajat innustada meditatsioonile või anda talle müstilise kogemuse. Samas näitab Rothko kunst ilmekalt sõjajärgsele avangardile tüüpilist tendentsi kontseptsiooni ahenemist ja monotoonse enesekordamise ohtu. ROBERT MOTHERWELL (1915-1991) Motherwell asetus abstraktsionismi kahe äärmuse tegevusmaali ja hermeetilise abstraktsionismi vahele. Ta oli mitmekülgse filosoofilise haridusega filosoofia, esteetika, psühholoogia jm. ning tihedalt Euroopa kultuuriga seotud kunstnik. 40-ndatel sai temast üks
annaabi.ee 
