oluliselt. Kuni pooltel esineb ka depressioon. Võib esineda ka seniilsust, kõnehäireid ja peapööritus. PARKINSONI TÕVE LEVIK Väga laialt levinud peaaju haigus. Haiguse algus vanuses alla 40. eluaasta on harv. Enim 50.- 80. eluaastate vahel. Maailma erinevates piirkondades esineb 80- 200 juhtu 100000 elaniku kohta. Eestis esinemissagedus 178 juhtu 100000 elaniku kohta. PARKINSONI TÕVE RAVI Haigusnähtude süvenemisel tekib vajadus medikamentoose ravi järele. Sõltub haigest kui ka haiguse vormist ja väljendusest. Minimaliseerida ravimitest tingitud tüsistused ja saada maksimaalne toime. Peamiseks ravivõtteks dopamiini asendamine suu kaudu manustatava levodopaga. ERINEVAD RAVIMID Amantadiin- ravi alustamiseks, suurendab dopamiini sünteesi säilinud substantia nigra rakkudes. Antikoliinergilised vahendid- toimivad treemorile, ei tohi kasutada dementsuse korral, võivad tekkida kõrvalnähud.
Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1. KIIRELOOMULINE (KRIISITAOLINE) HÜPERTENSIOON - Hypertensive urgency Kiireloomuline (kriisitaoline) hüpertensioon on seisund, kus vererõhk on 180/120 mm Hg piirimail, ning puuduvad märgid, mis viitaksid eelseisva või progresseeruva kahjustuse kohta sihtorganil. (Zhiming 2009.) Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni iseloomustavad eelkõige: hingeldus, tursed, ninaverejooksud, tugev (rõhuv) peavalu. Enne medikamentoose ravi alusatamist on vajalik teostada vere- ja uriinianalüüsid. Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul pole hospitaliseerimine alati vajalik. (Ristimäe 2005.) Kiireloomulise (kriisitaolise) hüpertensiooni puhul soovitatakse raviks kasutada suukaudseid, kiiresti toimivad ravimieid, nagu beeta-adrenoblokaatoreid ( nt. labetalooli sisaldavad Normodyne, Trandate), angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoreid (nt. kaptopriili sisaldav Capoten) või alpha2-agoniste (nt
annaabi.ee 
