Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale. Ta suutis ka 2001. aastal Lahti MM-ilt koju tuua kuldmedali. Taliolümpiamängudelt sai Andrus Veerpalu 2002. aastal kuldmedali 15 km klassikarajal. Samal aastal seisid autasustamispoodiumil korraga kaks Eesti suusatajat, sest pronksmedal kuulus Jaak Maele. 2003. aasta MM-võistlustel Val di Fiemmes triumfeeris Kristina Smigun, kes võitis koguni
kõrgushüpe 31 eelvõistlusel 1.89 MOONIKA AAVA viskas kvalifikatsioonivõistlusel oda 56.94 ja lõpetas olümpia 26. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja ühe hõbeda ning jagab selle tulemusega medaliriikide edetabelis 46.-49. kohta. Hiina sportlased võitsid kokku 100 medalit, millest kuldmedaleid oli 24, lisaks 10 hõbedat ja 8 pronksi. Teisel kohal on kokku 110 medalit võitnud USA, kellel on 20 kulda, 13 hõbedat ja 20 pronksist autasu. Kolmas on 72 medaliga Venemaa, neljas 47-ga Suurbritannia ja Saksamaal on viiendana 41 medalit. Täielik medalitabel
15 Sirkka-Liisa Kivine kaugushüpe 6.51 6. 18 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66
- hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta Lahti MM-ilt oli eduteel juba oodatud jätk. Kuni järgmisel talvel sai iseseisev Eesti riik oma
annaabi.ee 
