Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide. Igal mängijal on soovitav curlingu mängimiseks omada oma harja ning erivarustusega jalanõusid. Need, kes tulevad curlingut esmakordselt mängima saavad kasutada halli poolt pakutavaid varustusi. 3 Meistrivõistlused Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks. Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust,
1000 m. Kahepäevasel võistlusel uisutatakse mõlemad distantsid kaks korda läbi. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. Lisaks senisele viiele distantsile on kiiruisutajatel 2006. aasta Torino olümpiamängudel kavas veel kuueski medaliala võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas 27. veebruaril 2004 Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m. Lühirajauisutamine ehk short track koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist, ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Kiiruisutamise treening
otlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegli klubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlusi peetakse alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim selle ala jõuproov. USA-s loodi esimene klubi 1832. aastal Detroidis. Esimene rahvusvaheline mat peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng ka veitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Praegu on selle spordiala klubisid paljudes Euroopa riikides. Olümpiajaloo esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgitati küll alles Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on see talimängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 32, 36, 64, 88, 92 ja 94). Rahvusvaheline Jääkeegliföderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal, kuid MM-võistlusi hakati pidama juba seitse aastat varem. 1959-67 kandsid need oti Viski Karika nimetust, 1968-1985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, aastast 1986 tuntakse neid
starditakse koos. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m. Lisaks senisele viiele distantsile on kiiruisutajatel 2006. aasta Torino olümpiamängudel kavas veel kuueski medaliala - võistkonnavõistlus. Kolmeliikmelised võistkonnad selgitavad medaliomanikud nii meeste kui naiste seas. Uut ala on tänavu MK-sarja etappidel juba katsetatud. Programmi laiendamisest teatas 27. veebruaril 2004 Rahvusvaheline Olümpiakomitee. 2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m. Lühirajauisutamine koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus. Eestlastest on olnud sellel alal edukas Ants Antson, kes võitis Innsbruckis 1964. aastal
välja arvatud Aafrikas. Jääkeeglit mängitakse isegi Brasiilias, Türgis ja Kashastanis. Kõige populaarsem on see Kanadas, kus mängijate arv küündib 1 miljoni inimeseni, see on ka ainus riik kus on jääkeegel populaarsem kui jäähoki. Kanadas on ka jääareene üle 1200. Kanadas, Sotimaal ja Taanis on curling kohustusliku programmina kooli õppekavas. Selle tõttu on ka mängijaid rekordiliselt palju. (Curling... 2012) 2.3 Meistrivõistlused curlingus Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on kurling juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks. (Meistrivõistlused.. 2012) Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Soti Viski Karika
annaabi.ee 
