Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI. · Levisid ilmalik portreekunst, madonnar...
Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kabeli freskod Fra Angelico(1388-1455)uuendas maalikunsti(maalis mloodust) Piero della Francesca(1416-1492)eriti vaimustatud matemaatilistest reeglitest Tähtsaimad tööd freskod rimini ja arezzo kirikutes Sandro Botticelli(1445-1510)15saj teise poole kuulsaim kunstnik Kuulasimad tööd:venuse sünd,kevad
Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee Albert Ruccelai palee Medicitele Eeskujuks Vana-Rooma kujud. Individuaalsuse ja psühholoogia edasiandmine. Vaba figuur. Ratsamonumendid. Medalikunst. 1. RELJEEFID a. Pronksuksed Ghiberti, Firenze toomkirikul. 2. VABAKUJUD a. Donatello Taavet, Grattemelata ratsamonument b. Verocchio Taavet, Coleoni ratsamonument MAALIKUNST Lähtuti loodusest. Perspektiivi kujutamine. Valgus, vari. Koolkonna kujunemine. Simone Martini Fra Filippo Lippi Anobua Mantegno Paolo Uccello
Madonnareljeefid olid muutunud ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist ja pronksist, kuid levis ka uus ja odavam viis maljoolikatehnika.11. LUCA (u. 1400-1482) ja ANDREA della ROBBIA (1435-1525) olid silmapaistvad maljoolikameistrid. Nt. Andrea della Robbia Madonna lapsega. Nad lõid madonnat kujutavaid ümmargusi või ülevalt kaarjaid reljeefe ehitiste täienduseks või altariseinaks. Värvid olid puhtad ja karged. 12. Sel ajal taaselustus medalikunst, mis oli komme vormida medaleid tähtsate sümdmuste või isikute auks.
testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus
,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga, marmorkuju ,,Püha Jüri", pronksist elusuuruses ,,Taavet", Colleoni ratsamonument. Michelangelo skulptuurid olid tõsised, jõulised, Taaveti figuur, Moosese figuur. 5. Kõrgrenessansi meister Raffael töötas Vatikanis paavstide ülesandel, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega.
kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440
Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks said madonnareljeefid ja majoolikatehnika. Maalikunsti temaatika oli usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaaegsete inimeste taolisteks. Kirikute seinetele maaliti peamiselt freskotehnikas. Masaccio- rakendas ts.perspektiivi (Püha Kolmainsus: Jeesus, palju punast, pildil 6 inimest, Paradiisist väljaajamine: nutavad, punane ingel, Brancacci kabeli freskod). Fra Angelico- rakendas ts
antiikaega; vastandlik keskaja kunstile, sest imetletakse nooruslikku kehailu - Gattamelata ratsamonument- Verrocchio - valmistas samuti Taaveti pronkskuju - kavandas Colleoni ratsamonumendi -Levis ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid -populaarsed olid madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistus; valmistati marmorist, pronksist, aga ka uues ja odavamas majoolikatehnikas (põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga) -Taaselustus medalikunst- neid vormiti tähtsate sündmuste või isikute auks -hauamonumentides nii kristlikke kui ka antiiklikke detaile- nt. Tiivulised lapsukesed, sarkofaagid, antiikajast ornamentika Maalikunst 15.sajandil -pühalik ja ilmalik temaatika sulandusid kokku - kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, hakkasid levima ka õlivärvid -maalikunsti uuenemise keskus- Firenze Masaccio
uusajal. Andrea del Verrocchio(1435-1488). Nagu Donatellogi valmistas võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse Colleoni ratsamonumendi. 15. sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. Skulptorid lõid realitslikke, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid olid muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Majoolikatehnika põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks. Maalikunst 15. sajandil. 15. sajandil töötas Itaalias sadu maalikunstnikke. Teoste temaatika oli enamasti usulise, kuid piiblitegelased olid muudetud kaasaegsete inimeste taoliseks. Sajandi teisel poolel hakkasid levima õlivärvid, mis olid kasutusele võetud Madalmaades. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. Masaccio(1401-1428). Freskol ,,Püha Kolmainsus" lõi ta tsentraalperspektiivi järjekindla
Renessansi ajal hakati kujusid paigutama ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele. Inimkeha hakati kujutama tõetruult ja rõivastamata. Gooti ajastul ei leidunud skulptuure, mis olid alasti. 9. Donatello peateosed: Püha Jüri, Taavet, Gattamelata ratsamonument. 10. 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. Skulptorid lõid realistlikke, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed oli madonnareljeefid. Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid sündmuste või isikute auks. 11. 15.sajandi maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, pühakud ja piiblitegelased muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Pühalik ja ilmalik sulas kokku. 15.saj. teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi ka üksikuid teoseid antiikmütoloogia teemadel. kirikutes maaliti peamiselt freskotehnikas. Hakkasid levima ka õlivärvid. 12
Pronks ilmalik portreekunst- realistlikud, individualiseeritud portreebüstid. nt. Francesco Laurana. Ippolita Sforza portree; Desiderio da Settignano. Väikese poisi büst: Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree; madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine. Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13
Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism. Andrea del Verrocchio (1435-1488) 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid.Hakati kasutama uut majoolikatehnikat, kus põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga. Taaselustati medalikunst. 8. Uuendused: Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod
Temagi valmistas võifuka Taaveti pronksikuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. · 15.sajandil levis Itaalias ilmalik portreekunst. · Väga populaarsed olid madonnareljeefid, kuid need olid enamasti muutunud üpris ilmaliku emaarmastuse ülistuseks. Neid valmistati marmorist, pronksist ja ka majoolikatehnikas. Parimad majoolikameistrid olid Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea. · Taaselustus medalikunst, komme vormida medaleid tähtsate sündmuste või isikute auks. Itaalia maalikunst 15.sajandil · Itaalias töötas sadu maalikunstnikke. Temaatika oli enamasti usuline, kuid meelelise maailma väärtustamine muutis piiblitegelased ja pühakud kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühalik ja ilmalik sulandus kokku. · Masaccio looming oli murrangulise tähendusega. Mõjurikkad olid Brancacci kabeli freskod.
pealiku Cattamaleta ratsamonumendi, mis asetati linnaväljakule kõrgele alusele Andrea del Verocchio · Taaveti pronkskuju · Valmistas Veneetsia teise sealse väepealiku ratsamonumendi Colleon Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn
Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi 9. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Kontraposti kujutamine ja alastifiguur. 10. Millised ilmalikud skulptuurid muutusid 15.saj populaarseks? Madonnareljeefid 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolikatehnika kasutajatena. 12. Millise skulptuurikunsti ala taaselustus sel ajal? medalikunst 13. Mille poolest on Andrea del Verrocchio võrreldav Donatelloga? Ta valmistas samuti võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi.' Itaalia maalikunst 15.saj 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed, üksikut teosed antiikmütoloogia teemal. 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Kasutati õlivärve
annaabi.ee 
