Huntämbliklased
oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta
katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule
seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end
öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti.
Sealse kõrge temperatuuriga kliimas nad lihtsalt hukkuksid, ent ka nemad ei kasuta
saagi püüdmisel võrgu abi. Huntämbliklaste kurameerimine algab sellest, et isane
saadab erilisi signaale, millega teavitab oma olemasolust emaseid, ilmselt selleks, et
too ei ajaks tulevast abikaasat segi toidupalukesega. Isane läheneb emasele
aeglaselt ning kui too on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksel
isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea tagapool ning veidi
küljetsi, et lõugkobijate lõpus asuvad kopulatsioonivahendid emase tagakeha
kõhupoolel suguavasse viia
annaabi.ee 
