Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on samasugune tule rituaalne austamine. Riitusi korraldasid maagid(preestrid, amet oli päritud, moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna).Suurriigi tekkimise ajaks oli religioon oluliselt muutunud. Selle kõige taga oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra( õpetus kirjas, pühade tekstide kogumikus Avestas). Õpetust nimetatakse mazdaismiks, see oli dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Usund kuulutas ka ette lõplikku võitu tulevikus. 3)Kaananimaa ja Iisrael: foiniikia erinevad semiidi keeled, loodus oli põlluharimiseks soodne, vihma sadas piisavalt. Üks varasemaid piirkondi.Foniiklased võtsid kasutusele 22 märgilise tähestiku, millest arenes välja meie praegune tähestik
kõnelevate sugulasrahvastega. Pärsia religioonis oli keskel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid, need oli dpreestriid, kelle ametiks oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega ühiskonna. Selle relligiooni tekkimise algatajaks oli õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetust pandi kirja sajandite jooksul pühade tekstide kogumikku, mis on meile tuntud Avesta nime all. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks, mis oli dualistlik õpetus-kuulutas hea ja kurja võitlust maailmas. Pärsiat mõjutas kõige vähem Mesopotaamia.Foiniikas oli jumalate mõju suur. Linnades olid templid, kus toimusid ohverdused. Jumal Molok nõudis laste ohverdamist. Rahvas uskus väga hinge suremustesse. Surnuid maeti koopahauakambritesse. Juutide religiooni iseloomustab ainujumala usk ehk monoteism. Nende ainujumalaks oli Jahve. Suur roll riigis oli prohvetitel jutlustajatel kes kuulutasid sündmusi ette
tekstide kogumikku, mis on tuntud Avesta nime all. Avesta koondab endas hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki. Osa sellest võib pärineda Zarathustralt endalt, enamik on aga kindlasti paljude järgnevate põlvkondade kirjutajate looming. Kui palju hilisemad autorid Zarathustra õpetust on muutnud ja edasi arendanud, seda on raske kindlaks teha. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja peajumal Ahuramazda (Tark Isand) ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust,
2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta. *Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas head ja kurja. 2.3 Mesopotaamias (58-61) *Enamik Mesopotaamia jumalaid e. Mesopotaamia panteon on sumeri päritolu. *Suuri osa Mesopotaamia jumalaid on tuntud nii Sumeri kui ka Semiidi nime järgi. *Kõik jumalad olid antroporfsed (inimese kujulised) ja inimlike omadustega. *Inimest eristas surematus ja üliinimlik võimsus. *Igal jumalal oli oma lemmiklinn, mida ta kaitses ja edendas ning mille elanikud talle erilist au osutasid.
Kuid selline võitlus ei jää kestma igavesti, sest on määratud, et lõpuks saavutab Ahuramazda oma vaenlase ja kõigi kurjuse jõudude üle otsustava võidu. Siis tõusevad surnud haudadest ja mägede metallid voolavad suureks tulejõeks, mis kõrvetab patused, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael
Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus- Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus
Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid. Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. 2. Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(9.saj). Arenes siiski järk-järgult ja lõplikult kujunes välja 11. sajandil. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk
indoeuroopa keeli kõnelevate sugulusrahvastega. Pärsia riitusi sooritasid maagid preetrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. Pärsia suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani. 2. Renesanss ja Humanism 14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene Hakati tundma õppima antiik kultuuri - inimese väärtustamist = taassünd ehk renesanss - humanism
annaabi.ee 
