Nepomuk Hummel, Franz Liszt, Franz Xaver Süssmayr, Franz Schubert. Paar aastat pärast Mozarti surma õpetas Salieri Franz Xaver Mozartit (Wolfgang Amadeus nimetas 4 kuud enne enda surma sündinud poja niimoodi just oma õpilase Süssmayri auks). Antonio Salieri suri 7. mail 1825. aastal ning maeti Viini, Matzleinsdorfer Friedhofi kalmistule, hiljem maeti ta ümber Zentralfriedhofi, kus puhkavad ka Beethoven, Brahms ning Schubert. Salieri matusetalitusel kõlas esmakordselt tema enda loodud "Reekviem c-moll" (kirjutatud 1804). Tema hauamonumendil on ühe ta õpilase, Joseph Weigli poeem. Salieri kasvas sügavalt katoliiklikus peres ning religioon jäi tähtsale kohale kogu tema elu jooksul. Sellest tuleneb ka suur vaimuliku muusika hulk tema loomingus. Viinis veedetud aja jooksul omandas Salieri tohutu prestiizi helilooja ja dirigendina. Eriti paistis ta silma ooperitega, aga ka kammer- ja vaimuliku muusikaga.
Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusik. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil. Kes saab surma registreerida? abikaasa sugulane hõimlane
kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me. Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra ,,Aheldatud Prometheus"
Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA Korraldati matuseklauda. Petravits otsustas mitte minna. Ta kutsus Sonja enda poole ja tegi ettepaneku tema õdede ja vendade heaks korjandus teha. Samuti andis ta Sonjale kümme rubla. Raskolnikov jõudis matuselaua ajaks kohale ning vabandas, et ta matusetalitusel ei viibinud. Terkkis tüle Sonja ema ja maja perenaise vahel. Tuli Petrovits. Petrovits tuli Sonjat varguses süüdistama, Sonja taskust leiti 100 rubla. Petrovits oli selle talle taskusse pannud, et teda süüdi lavastada j alaimata. Tema tegu tuli välja ning ta jäi ise häbisse. Raskolnikov rääkis Sonjale, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Sonja lubas talle toeks olla. Raskolnikovi külastas ta õde. Sonja ema läks hulluks ning suri samal päeval. KUUES OSA
Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja ilmalik. Matus on sama vana kui inimkond. Erinevatel religioonidel ja rahvastel on omad erinevad matusetalituse kombed. Kirikliku matusetalituse viib läbi vaimulik. Ärasaatmine toimub kirikust, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. On olemas kirikliku matusetalituse kord ärasaatmiseks kirikust, kodust või krematooriumist. Kiriklikul matusetalitusel osaleb ka kirikumuusika. On olemas matuselaulud nii kiriklikud (kui talitus toimub kirikus) kui ka ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil. Matused on kahte sorti on tuhastamis- matused ja on kirstumatus.
Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli mees, kes teda oli eelmisel õhtul süüdistanud, et vabandust paluda. Mees oli ülekuulamise ajal teises toas olnud ja jutuajamist kuulnud. VIIES OSA Korraldati matuseklauda. Petravits otsustas mitte minna. Ta kutsus Sonja enda poole ja tegi ettepaneku tema õdede ja vendade heaks korjandus teha. Samuti andis ta Sonjale kümme rubla. Raskolnikov jõudis matuselaua ajaks kohale ning vabandas, et ta matusetalitusel ei viibinud. Terkkis tüle Sonja ema ja maja perenaise vahel. Tuli Petrovits. Petrovits tuli Sonjat varguses süüdistama, Sonja taskust leiti 100 rubla. Petrovits oli selle talle taskusse pannud, et teda süüdi lavastada j alaimata. Tema tegu tuli välja ning ta jäi ise häbisse. Raskolnikov rääkis Sonjale, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Sonja lubas talle toeks olla. Raskolnikovi külastas ta õde. Sonja ema läks hulluks ning suri samal päeval. KUUES OSA
..", mis on esimene Tallinna trükis ning mis sisaldab ka Brockmanni värsse. Samuti on võimalik näha Reiner Brockmanni matuselehte, mis sisaldab peale nekroloogi ka matusejutlust ning kahte Brockmannile pühendatud luuletust. Kõige huvitavam osa lehest on nekroloog "Vita defuncti" (Kadunu elu), kus leidub Brockmanni eluloo kohta olulisi lisaandmeid. Selle on kirjutanud Oleviste kiriku abiõpetaja Andreas Sandhagen, kes pidas 14. jaanuaril 1648. aastal matusetalitusel jutluse. * * * Mainimist väärivad köited Tallinnas Eraldi väärivad mainimist köited, mis on kuulunud Paul Flemingile ning mida säilitatakse tänaseni Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonnas. Eksponeeritud on viis köidet, mis sisaldavad 16 teost. Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäänud pärandit on peetud jäljetult kadunuks ning võimalike käsikirjade osas peab see arvamus ilmselt paika
annaabi.ee 
