Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"matusepaikadeks" - 9 õppematerjali

Kreeka kunsti ajalugu
2
docx

Kreeka kunsti ajalugu

Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Referaat-Vana-Egiptus
9
docx

Referaat "Vana-Egiptus"

Pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega. Sissepääsu varjati ja valvati. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: * ei olnud turvalised * suured ehitustööd kurnasid rahvast * majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi. Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha ­ > sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Egiptuse Uus Riik
4
doc

Egiptuse Uus Riik

tööd . Alles siis paradiisiaia nautimine. · Viinamarjakorjajad -1390 18. Dünastia Siit tuleb kellegi referaadist pätsatud lõik. Proovisin võtta Uue riigi kohta, aga, osa puudutab ka Vana Riiki. Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal kuna ei olnud turvalised, suured ehitustööd kurnasid rahvast. Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud. Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel . Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Tema andmetel ehitati neid 20 aastat Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega Sissepääsu varjati ja valvati Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused Kokku on leitud 110 püramiidi Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid Egiptuses oli u. 700 jumalat Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked Templite kätte kogunesid suured varandused Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
200 allalaadimist
Kunstiajalugu
12
pdf

Kunstiajalugu

· Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld- ja hõbeehetega · Sissepääsu varjati ja valvati · Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks · Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud · Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked · Templite kätte kogunesid suured varandused

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
117 allalaadimist
KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS
15
pdf

KAUBI KÜLAKALME PALEODEMOGRAAFILINE ANALÜÜS

Kalmete paiknemine näitab asustuse tihedust ja paiknemist. Mida rohkem külakalmistuid ühes piirkonnas, seda tihedam asustus. Külakalmistutel on oluline koht rahvapärimuses. Pärimuse kaudu on teada saadud paljude külakalmistute asukoht. ,,Ajalooline pärimus kajastab mälestusi külakalmistute kasutusaja ning -asjaolude kohta: juttu on sõdadest, kalmete seosest kabelitega, aga ka viimastest matmistest. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. " (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). ,,Usundiline pärimus peegeldab traditsionaal-mõtlemisele omaseid arusaamu kalmistust kui erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja

Kategooriata → Uurimistöö
5 allalaadimist
Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused
15
rtf

Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused

pettekujutelmadena ning neile ei omistatud sügavamat tähendust. Neid võeti kui näidet sellest, et jumalasõna pole antud paigus veel piisavalt tugevalt levitatud ja juurutatud. Euroopaliku esteetikatajuga inimene tahaks vana puu ümbrust võsast puhastada, ent maarahva jaoks on püha kõik, mis kasvab hiie pinnast. 16. Ava mõiste hiis tähendusvälju läänemeresoome rahvastel. Kirjelda eesti hiiepärimuses avalduvaid käitumisnorme. Hiisi peetakse sageli algseteks matusepaikadeks, kuigi hiit ei saa pidada kalmistu sünonüümiks. eesti: hiis, iis, vadja: iisi; soome-karjala: hiisi; hulk erinevaid etümoloogiaid, nt Tette Hofstra < muinasgermaani sdn `külg, rand, äär, serv' hiis kui püha koht, eraldatud ala hiis kui jumal või haldjas (vt ka hitto, hiisi, hiidenväki) hiis kui kalme, teispoolsus (vrd Hiiela) hiis kui hiid (hiiglane) Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud

Ökoloogia → Ökoloogia
69 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Sissepääsu varjati ja valvati · Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks · Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal: ei olnud turvalised suured ehitustööd kurnasid rahvast majanduslikud põhjused · Kokku on leitud 110 püramiidi · Veetõusu piiril orutempel, kuhu toodi laevagavaarao surnukeha ­> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
583 allalaadimist
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

kõiki vajalikke matuseaegseid toiminguid hoolikalt läbi tehes. Kui surnu juba kodus käis, oli teda sellest kombest väga raske võõrutada. Matmiskombed Umbes keskmisel rauaajal hakkasid eestlased oma surnuid indogermaanlaste eeskujul põletama. Sellest ajast pärinevates hauapanustes peale ehete mingeid (tarbe-)esemeid ei leidu. Surnute põletamise komme kestis Eesti aladel ligikaudu paar tuhat aastat ja lõppes ajaloolise aja algusega. Eestlaste muistseteks matusepaikadeks olid kivikangrud ja hiied. Haudadele kivide kuhjamine või puude istutamine arvatakse olevat seotud uskumusega, et surnu võib hauast välja tulla. Selle takistamiseks oli haud vaja koormata raskusega. Kollektiivsetest matmispaikadest said ajapikku kivikangrud ja hiied. Vanim säilinud matusepaik Eesti aladel asub Tamulas ja pärineb nooremast kiviajast. Selles leiduvad hauapanused viitavad samuti kujutlusele hauatagusest elust. Esimesel

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun