Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Siin kirjeldatakse omaaegseid
5
pulmakombeid: mida süüakse-juuakse, tavaks mängida pilli ja selle saatel tantsida. Luuletus
lõpeb lahkumise vihjega, st pulmapidu on peetud.
Leina- ja matustelaule on vähe säilinud ja tuntakse vähem. Neis arendatakse piiblimotiive ja
ideid, nt jumalapoja ohverdamine inimkonna hüvanguks, surnust ülestõus, surmajärgne elu.
Matuselauludes esines vastandusprintsiip: inimelu on lühike ja pinnapealne, samas esitatakse
jumaliku päritolu igaviku idee – elu haprus VS usu tugevus. Matuseluule eesmärk on pakkuda
lohutust kurva sündmuse taustal.
Õpetatud luule on keeleliselt mitmekesisem: nt heebrea, kreeka, ladina k kirjutatud tekstid.
Luuletemaatika pärit toonasest haridusest, mis kujutas endast klassikalise materjali: mütoloogia,
kirjandus, keeled; eelkõige antiikajastu ja selle autorite tekstide tundmine