Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
( 1999: 522). Ilmaliku või poolkristliku matuserongi struktuur oleneb konkreetse
perekonna uskumustest ja tõekspidamisest, küsitakse nõu leinakorraldajalt või tuttavatelt, mille
tõttu segunevad ristiusu, paganausu ja nõukogude ajal väljakujunenud tavad. Kuid kindlasti on
igale matuserongile iseloomulik ees kantav hauarist või -plaat, pärjad ja muusikasaade.
Rongkäik läheb matuseautoni, kirst asetatakse sõidukisse jalad ees. Liikumise marsruut on
tavaliselt matusekorraldajaga läbi mõeldud nii, et liikumine toimuks kogu aeg ühes suunas.
Tagurdamist välditakse. Matuselistele jagatakse mustad leinalindid ning need pannakse enne
rongkäigu alustamist autodele. Jäänud on ka komme hetkeks lahkunu elukohas või tema endise
töökoha juures peatuda. Risti lõikamise tava ei ole enam linnades aktuaalne (Sala 2002: 34).
Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese
matuserongi vastutulijaga samast soost
annaabi.ee 
