EESTI KESKAEG
kroonikast kanti üle ka täiskasvanute ristitavate peale? Selle kohta, mida talupojad uskusid ja mida nad uskusid, on
allikad alles 15./16. sajandist - mingil moel saab keskaja jaoks kasutada ka 17. saj kirjapanekuid - jääb mulje, et
kristlikud arusaamad olid saanud eestlaste lahutamatuks osaks, samas ka maailmavaated, mis ei olnud kristlikud, aga
need ei vastandunud ka kristlikele arusaamadele. Samuti, mis puudutab arheoloogiliselt jälgitavaid
matusekombestikke, oli olemas selgelt regionaalseid erinevusi, nt Kuramaal ja Ida-Lätis tuleb ka hiliskeskajal ette
põletusmatuseid. Tavaliselt kristlikus kontekstis on põletusmatus märk paganlikkusest - iseenesest kristlik doktriin ei
keela seda. Poliitilises mõttes Kuramaa ja Latgala olid kristlikud alad. Küll võib selles sisemisjonis näha teatud
probleeme, mis on seotud organisatsioonilise küljega - keskaegsed kihelkonnad olid väga suured kui võrrelda tüüpilise
annaabi.ee 
