R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
Ettevalmistuste käigus muutus tema seisukoht korraldatava peo suhtes. Põhjus ideoloogilis-
poliitiline. Ta oli ühel meelel vene ajakirjandusega, mis arvustas Baltimaade olusid ja laitis
maha talupoegade ilma maata jätmise tähtpäeva piduliku tähistamise. Tartu mehed eesotsas
Jannseniga eelistasid aga koostada peo kava enamjaolt saksapärasest repertuaarist(mis oli
muidugi baltisakslastele väga meeltmööda, et mõjutada matsirahvast saksastuma). Jannsen
toetus peo toimumise heaks baltisakslastele, Jakobson koos J.Köleriga Peterburist nimetasid
laulupidu kui baltisakslaste propaganda-ettevõtet. Ometi tunnistas Jakobson hiljem laulupeo
suurt mõju eesti rahvale ja tähtsat osa järgnevate aastate edus.
Peo nn. peaprooviks oli ,,priiusepäeva" tähistamine tema õigel päeval, s.o.26.märtsil. Sellele
päevale pööras eriti suurt tähelepanu saksa ajaleht ,,Neue Dörptsche Zeitung"(millele seisis
lähedal Willigerode)