juua võimalikult kiiresti 1-3 aasta jooksul peale korjet. Täidlasemad, tammevaadis ja eriti sur-lie meetodil valmistatud veinid omavad pikemat säilituspotentsiaali, kuid tavaliselt mitte üle 3-5 aasta. 6. Punane vein Punast veini valmistatakse tumedatest viinamarjadest. Üksikutel juhtudel lisatakse heledate viinamarjade virret. Veini valmistamine: · Marjade korje · Sorteerimine ja varretustamine · Marjade purustamine · Külm matseratsioon e. viinamarjakestade leotamine vabalt väljavoolavas virdes keldritemperatuuril lahtises anumas koos remontage'ga (kestade + mahla = meski segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid
stabiliseerimisest ehk veini puhastamisest. Valge veini valmistamine Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest. Protsess ise on järgmine: 1. Varretustamine (harvadel juhtudel osaliselt ei teostata). 2. Pressimine (kerged lihtsad veinid, tumedad marjad) või purustamine (täidlased, komplekssemad ja hiljem tammevaadis arendatavad veinid). Pressimisele järgneb virde setitamine ja fermentatsioon. Purustamisele järgneb matseratsioon, siis pressimine, setitamine ja fermentatsioon. 3. Matseratsioon ehk leotamine koos kestadega (mõne tunni jooksul). Ei tehta kergete veinide ja tumedatest marjadest veinide puhul. 4. Matseratsiooni lõppedes toimub pressimine, et saada virre. 5. Virde setitamine kiire jahutamise meetodil. 6. Chaptalisatsioon ehk suhkru (kontsentreeritud viinamarjamahla) või happe (viinhappe) lisamine. NB! Teostatakse ainult teatud veinide puhul. 7
Agtiosulfaadi lahuses ja siis deioniseeritud vees õied ei närbu ~10 päeva jooksul. Etüleeni füsioloogilised toimed Viljade valmimise kiirendamine. Viljade valmimisel tõuseb etüleeni hulk klimakteersetes viljades (õunad, tomatid, banaanid, avokaado, virsikud, oliivid jt). Põhjuseks on ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi geenide ekspresseerumine.Etüleeni kontsentratsiooni kasvule järgneb hingamise intensiivistumine. Toimub rakkude üksteisest eemaldumine (matseratsioon), sest pektinaaside aktiveerumisel etüleeni tõttu vahelamell laguneb. Suureneb antotsüanidiinide süntees ja karboksüülhapped muutuvad sahhariidideks. Klorofüll laguneb. Mitteklimakteersetes viljades (tsitruselised) pole etüleenil toimet või see on palju nõrgem. Et just etüleen on oluline viljade valmimisel, on näidanud katsed ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi mutantsetes (antisense) taimedes kus viljade vananemine on oluliselt aeglustunud.
on elutegevuseks ja vees püstipüsimiseks vajalike gaaside säilitamine. Intertsellulaarid on koe struktuurseks osaks, nende hulk ja suurus on koele iseloomulik. Rakuvaheruumid tekivad enamasti skisogeenselt: rakkusid liitev, peamiselt pektiinist koosnev vahelamell laguneb ja rakukestade vahele tekib tühimik. Skisogeense rakuvaheruumi teke algab mitme raku kesta kokkupuutekohast ning laieneb seejärel kesta ülejäänud osadele. Sarnaselt kulgeb ka matseratsioon -- vahelamelli lagundamine keemiliste (nt. kroomhappega) või füüsikaliste (leotamine, keetmine) meetoditega, mille tulemusel on võimalik uurida vigastamata üksikrakke. Kudede looduslik matsereerumine toimub näiteks lihakate viljade valmimisel. Lüsigeensele intertsellulaari tekkele eelneb rakkude suremine, seejärel lahustub rakukest ja osa protoplasmast. Vähem levinud on rakuvaheruumide reksigeenne kujunemine, sel juhul rakud algul
vüimalikult kiiresti ja valutult vältimaks looma liigset piinlemist ja kannatusi. Liigne rabelelmine ka teadvusetus olukorras pühjustab verevalumeid lihastes ja sellest tulenevalt lihakvaliteedi langust. Põhilised u.meetodid: · Mehhaaniline uimastamismeetod Läbistav poltpüstol Mitteläbistv poltpüstol Veejuga Püssikuul Haamer/löök pähe · Elektriline uimastamine · Gaasiga uimastamine · Matseratsioon · Tservikaaldislokatsioon · Surmav süst Uimastamine poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil. Toimub löögiga, mille poltpüstolist välja tungiv polt annanb loomale pähe. Peamisteks faktoriteks on poldi liikumiskiirus ja läbimõõt. Keskmise pikkusega polt on 7 sentimeetri pikkune ja keskmine kiirus on umbes 180 kilomeetrit tunnis ning uimastamisfaas võtab aega umbes 1,2-1,5 tuhendikku sekundit. Kasutatakse põhiliselt veiste, sigade, lammaste, kitsede uimastamisel
looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on
annaabi.ee 
